/nginx/o/2016/11/17/6083275t1h3022.jpg)
/nginx/o/2016/11/05/6041387t1h07be.jpg)
Hiljutise uuringu järgi on muretsejatel kõrgem risk südamehaiguste tekkeks.
Muretsemine võib tõesti haigeks teha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norra teadlased uurisid tervisega seotud ärevuse taset 7000 inimesel, kes olid sündinud aastatel 1953 kuni 1957, kirjutab BBC. Osalejatel tuli vastata küsimustele oma tervise, elustiili ja hariduse kohta. Neid mõõdeti ja kaaluti ning neilt võeti vereproovid ja mõõdeti ka vererõhku. Katsealuste ärevuse taset mõõdeti Whiteley indeksi järgi. Samuti võtsid uurijad arvesse haiglaravi ja surmade statistikat Osalejaid jälgiti vähemalt kümme aastat.
Teadustööst selgus, et lisaks ärevusele mõjutas katsealuseid ka hüpohondria ehk haiglane muretsemine oma tervise pärast.
Uurimisperioodi ajal põdes stenokardiat või sai infarkti 3,3 protsenti uuringus osalejatest. Teadlased tõdesid, et isegi riskitegureid arvesse võtted oli hüpohondria ilmingutega inimestel enam kui kaks korda kõrgem risk südamehaiguste tekkeks kui teistel. Mida suurem oli inimese ärevus, seda kõrgem oli ka see risk.
Südamearstid soovitavad hüpohondriat kahtlustaval inimesel oma perearstiga suhelda.
Värske uuring avaldati ajakirjas BMJ Open.