/nginx/o/2016/11/17/6083275t1h3022.jpg)
/nginx/o/2016/11/08/6048899t1h04f6.jpg)
Lähiaastatel suletakse suur osa psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeasutustest ja hoolealused asustatakse tavakorteritesse.
Erihooldekodud lasevad hoolealused vabadusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2012. aastal ratifitseeris Eesti ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mis annab puuetega inimestele õiguse elada kogukonnas ja omada võrdseid valikuid, kirjutab Lääne Elu. Kinnised hoolekandeasutused nende põhimõtetega kokku ei käi.
Seminari korraldanud erihoolekandeteenuste pakkujate liidu juht Indrek Sooniste tutvustas Kanada kogemust, kus psüühilise erivajadusega inimesed koliti kogukondadesse 1990. aastatel ja tõdes, et probleemid on igal pool ühesugused ja sarnased pagulaste sulandamisega: tekivad kodanikuliikumised, mis võitlevad selliste inimeste oma naabrusesse elamaasumise vastu.
«Minu eesmärk on, et meie elus oleks rohkem puudega inimesi. Siiani on nad ikka teiste silme alt ära peidetud,» ütles Tartu vaimse tervise hooldekeskuse juhataja Sooniste.
Loe pikemalt Lääne Elust.