/nginx/o/2016/11/08/6050555t1he933.jpg)
Haigekassa ei toeta riigikogu liikme Deniss Boroditši ettepanekut muuta ravi rahastamise lepingud riigihankepõhiseks.
Haigekassa ei toeta riigikogulase ettepanekut muuta ravi rahastamise süsteemi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
19. oktoobril toimunud riigihangete seaduse eelnõu (RHSE) töögrupis esitas riigikogu liige Deniss Boroditš ettepaneku, millega haigekassa hakkaks korraldama ravi rahastamise lepingu sõlmimiseks riigihankeid, kirjutab Med24. Muudatusettepaneku eesmärgiks on tema sõnul tagada, et haigekassa poolt ravi rahastamise lepingute sõlmimine toimub konkreetsete ja selgete reeglite alusel. Samuti on selgitustes viidatud kehtivate ravi rahastamise regulatsioonide väidetavale vastuolule Euroopa Liidu riigihankeõigusega.
Haigekassa ei nõustu ei muudatusettepaneku ega selle esitamise selgitustega. Esiteks pole haigekassa hinnangul kehtiv Eesti tervishoiu rahastamise regulatsioon vastuolus Euroopa Liidu riigihankeõigusega. Teiseks ei võimalda eriarstiabi rahastamise valimatu allutamine riigihankeõigusele haigekassa hinnangul viia ellu tervishoiupoliitilisi otsuseid ega tagada tervishoiuteenuse kui elutähtsa teenuse toimepidevust. Kui eraõiguslikus vormis tegutsevatele haiglatele pannakse õigusaktiga kohustuse osutada avalikes huvides tervishoiuteenuseid, peab riik läbi haigekassa kandma hoolt ka selle eest, et võimaldada haiglatele kohustuste täitmiseks vajalikke avalikke vahendeid. Selleks, et kõigile ravikindlustusega inimestele tervishoiuteenus tagada, on haigekassal kohustus eelistada ravi rahastamise lepingute sõlmimisel haiglavõrgu arengukava haiglaid.
Veel leiab haigekassa, et üldarstabi rahastamisel ei ole võimalik riigihankeõigust rakendada, sest Eesti perearstisüsteemi eesmärk on tagada igale Eesti elanikule oma perearst, kes pakuks talle kogu elu jooksul tasuta üldarstiabi teenuseid. Perearsti nimistuid luues ei lähtu terviseamet majanduslikest kaalutlustest, vaid perearsti tegutsemiskoha elanike vajadustest ja nimistule seatud suuruspiirangutest. Kuna inimene saab kuuluda korraga vaid ühte nimistusse ja perearsti teenuste eest patsientidelt raha ei küsita, puudub perearstide vahel majanduslik konkurents. Puudub ka hinnakonkurents, kuna kõigile perearstidele makstakse sama teenuse eest sama hinda.
Neljandaks ei sobi haigekassa hinnangul riigihankemenetlus ka koolitervishoiuteenuse rahastamiseks. Põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse kohaselt korraldab koolitervishoiuteenuse kättesaadavuse kooli pidaja ning teeb järjepidevuse tagamiseks koolitervishoiuteenuse osutajaga koostööd. Haigekassal on kohustus rahastada õpilastele koolitervishoiuteenuse osutamist, sõlmides selleks teenuseosutajatega lepingud.
Seega muudetaks Boroditši täiendusettepaneku jõustumise tulemusena Eestis viimaste aastakümnete vältel ülesehitatud tervishoiukorralduse ja rahastamise süsteemi põhialuseid. Seetõttu ei ole muudatus haigekassa hinnangul võimalik enne laiapõhjalist avalikku arutelu, millest selguks, kas Eesti inimesed seda soovivad.