Väikehaigla võrgustumine jõuab järgmisel aastal lõpule

Põlva haigla.

FOTO: Aldo Luud / Õhtuleht

Põlva haigla võrgustamine Tartu Ülikooli kliinikumiga jõuab lõpule järgmise aasta jooksul, kinnitas haigla tegevdirektor Koit Jostov. 

Teema oli arutlusel kolmapäeval Põlva päevakeskuses toimunud paneeldiskussioonis, mida juhtis maavanem Igor Taro, teatas Põlva maavalitsus. 

Jostov tõdes, et võrgustumine on tänasel päeval nii kaugel, et Põlva volikogu peaks tegema otsuse järgmisel aastal ja siis pärast põhimõttelist nõusolekut hakkab haigla koostama lepingut. «Kindel on, et AS Põlva Haigla jääb ikkagi Põlva haiglaks, ainult enamusaktsiate omanikuks saab Tartu Ülikooli kliinikum,» selgitas Jostov. Ta lisas, et riik investeerib omalt poolt miljon eurot, mis suunatakse hoone ja seadmete arendamiseks. Haigla tegevdirektori sõnul on kokkuvõttes kõige olulisem see, et maakonna elanike ning patsientide jaoks midagi ei muutu, kui siis ainult paremaks.

Põlva maavanema Igor Taro sõnul on Põlva haigla teema olnud kuum juba üle kümne aasta ja sellega seoses on inimestel palju ebaselgust. «Teadmatus tekitab hirmu ja loodetavasti saime täna kõik targemaks, et Põlva haigla tulevik on kindlam, kui 10 aastat tagasi arvati,» ütles Taro ja lisas, et Võru haigla näide on selles suhtes julgustav.

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto kinnitas omalt poolt, et Põlvasse jääb haigla alles. «Kindel on see, et 2017. aastal ei muutu midagi ja kliinikumi huvi pole kindlasti kõiki Kagu-Eesti patsiente Tartusse saada, vaid jätkata teenuste osutamist maakonnahaiglates,» sõnas Einasto.

Sellega seoses kerkis esile ka Põlva haigla sünnitusosakonna tulevik, mis Jostovi sõnul sõltub paljuski sünnituste arvust. «200 sündi aasta on minimaalne, millega haigla majanduslikult toime tuleks, ilma et peaks lisaraha juurde maksma. Sünnitusosakonda ei sulge riik ega haigla, vaid ikkagi madal sünnituste arv.»

Võrgustumise protsessi Võrus läbinud Lõuna-Eesti haigla juhatuse liikme Arvi Vase sõnul saadi kliinikumi näol endale juurde väärt strateegiline partner. «Meil on hulk uusi kalleid diagnostikaseadmeid ja täiesti uue sisu saanud erakorralise meditsiini osakond – need on konkreetselt patsiendile nähtavad asjad. Lisaks oleme saanud juurde palju kompetentsi, mis avaldub nii nõukogu töös kui koostöös erialaarstide vahel Tartu Ülikooli Kliinikumi süsteemis,» rääkis ta.  

Tagasi üles