Kliinikum vallandas Edgar Savisaare haiguslugu vaadanud töötaja

FOTO: Virumaa Teataja / Scanpix

Eelmise aasta märtsis Tartu Ülikooli kliinikumis ravil viibinud Edgar Savisaare haigusloo avas loata kolm meedikut, kellest üks vallandati.

Einasto sõnul avastas rikkumise kliinikum ise. «Vaatasime süsteemist järele, kas kõik inimesed, kes Savisaare andmeid on vaadanud, olid õigustatud seda tegema. Tuligi välja, et paar inimest olid seda lihtsalt uudishimust teinud,» rääkis Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto. Postimehe andmetel üks Savisaare andmeid vaadanud kliinikumi töötaja vallandati ja kaks pääsesid noomitusega. Kliinikumi andmetel ei olnud vallandatud töötaja arst. Ajakirjandusele Einasto sõnul keegi Savisaare andmeid ei lekitanud.

Edgar Savisaare andmete kohta küsiti Einasto sõnul kliinikumi töötajatelt esialgu väga palju, kuid siis sai info avalikuks ja ajakirjanike huvi vaibus mõnevõrra. «Meil oli toona väga hea koostöö keskerakonna ja omastega, kes aitasid ise seda infot ajakirjanduse ette tuua. Enne seda kasutati info saamiseks kõikvõimalikke nippe. Teie oma kolleeg luuras kogu aeg ümber maja ja püüdis infot saada, aga näe, ei saanud,» meenutas Einasto.

«Kliinikumi jaoks on väga oluline, et patsientide terviseandmed oleksid kaitstud,» rõhutas Einasto. «Meil on ranged andmekaitsenõuded, mida andmekaitse inspektsioon nõuab ja aeg-ajalt kontrollime, kes patsiendi andmeid vaadanud on,» selgitas ta. Kontolli viib kliinikum tavaliselt läbi kahel juhul. Esiteks tehakse seda siis, kui kliinikumile laekub kaebus patsiendilt, kes kahtlustab, et tema isikuandmeid on uudishimust vaadanud inimesed, kes tema raviga seotud ei ole. Selliseid kaebusi tuleb kliinikumile Einasto sõnul aastas umbes viis, kusjuures alati rikkumisi leitud ei ole.

Teiseks kontrollitakse aeg-ajalt, kes on vaadanud tuntumate patsientide andmeid. «Kui Andrus Ansip end kord vigastas ja EMOsse tuli, siis hakkas see uudis kohe sotsiaalmeedias levima. Tegime uurimise ja avastasime, et meie inimesed andmeid lekitanud ei ole, küll aga tundsid ta ära teised EMO patsiendid, kes infot nutiseadmetega levitama asusid,» tõi Einasto näite. Sarnane kontroll tehti ka siis, kui kliinikumi sattus ravile sealne ülemarst Margus Ulst. Varem on kliinikumis ravil olnud ka Mart Laar ja Lennart Meri.

Seadus näeb ette kopsaka rahatrahvi

Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõuniku Maire Iro sõnul kehtib inimese terviseandmetele juurdepääsupiirang. Terviseandmete põhjuseta vaatamine on väärtegu, mille eest tuleb patustajal maksta kuni 300 trahviühiku ehk 1200 euro suurust trahvi. «Väärtegu on see ka siis, kui päringuid tehti paljast uudishimust, ilma saadud andmeid edasi andmata või andmete vaatamisest kasu saamata. Kui andmeid on omakasu eesmärgil ka edasi antud, on karistused juba suuremad,» selgitas Iro. «Haigla või terviseasutuse sisemise korraga võivad selliste rikkumiste eest olla kehtestatud ka muud karistused, vastavalt olukorrale noomitusest kuni töötaja vallandamiseni, see on aga asutuse enda otsus ning siin andmekaitse inspektsioon tööandjat suunata ei saa,» lisas ta.

See, kas kellegi terviseandmeid omavoliliselt avaldanud meedik vallandatakse või pääseb ta noomitusega, sõltub Einasto sõnul tervishoiutöötaja enda käitumisest ja suhtumisest. «Kui inimene kahetseb tehtut, siis võib ta pääseda noomitusega,» rääkis Einasto. Samas sõltub otsus tema sõnul ka sellest, kui suur on rikkumine. Kui töötaja oli näiteks inimese raviga küll seotud, kuid konkreetseid andmeid tal tingimata vaja ei olnud, siis pääseb ta tõenäoliselt kergema karistusega. Korduvalt keegi Einasto sõnul patsientide andmete loata vaatamisega vahele jäänud ei ole.

Rikkumise avastamine on imelihtne

«Kui inimene kahtleb, et mõni volitamata inimene on tema andmeid vaadanud, siis saab ta selle ise kiiresti e-tervisest järele vaadata,» selgitas sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Karel Hanni. Selleks tuleb minna aadressile digilugu.ee ja sealt logiraamatusse. «Kui inimene avastab, et tema andmeid on vaadanud inimene, kellel ei ole selleks õigust, tuleks ühendust võtta e-tervise sihtasutusega,» soovitas Hanni, kes lisas, et sellekohase juhise leiab digiloost.

E-tervise sihtasutus annab kõigist kahtlustest teada ka andmekaitse inspektsioonile, kes algatab väärteoasja. Uurimist alustab andmekaitse inspektsioon ka patisendi enda kaebuse peale. «Keerulisem on haiglate ja muude terviseasutuste sisemiste infosüsteemidega. Iga patsient võib küll neilt pärida, mis andmeid tema kohta on ja kes on neid kasutanud, kuid sisemisse infosüsteemi ise sisse logimise võimalusi patsiendil ei ole,» lisas Iro. Sel juhul vastutab patsiendi andmete salastatuse tagamise eest haigla, kes peab kahtluse korral läbi viima sisekontrolli.

Kliinikumi patsientidel soovitab Einasto kahtluse korral pöörduda ka kliinikumi poole. Kaebusesse peaks inimene märkima, kus ja millal ta täpselt ravil viibis ja kes oli tema raviarst. Samuti võiks täpsemalt kirjeldada, kuidas kahtlus tekkis. Kui kliinikum kaebuse saab, võetakse kõigepealt kõigilt asjasse puutuvatelt inimestelt seletuskiri. Seejärel uuritakse ja analüüsitakse juhtumit põhjalikult. Kui menetlus on tehtud, antakse selle tulemustest teada ka kaebuse esitanud patsiendile.

Populaarne

Tagasi üles