Tähistamaks veredoonorluse ja vereülekannete 75. aastapäeva Eestis korraldab Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus reedel, 11. novembril 2016 konverentsi, mille ajal seal verd anda ei saa.
11. novembril regionaalhaiglas verd anda ei saa
10. november 2016, 10:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reedel toimuval konverentsile «Veenist veenini» on registreerinud üle 200 huvilise. Kuna konverentsil osalevad ka kõik verekeskuse töötajad, on verekeskus ja DoonoriFoorum reedel, 11. novembril suletud ning doonoreid oodatakse taas verd loovutama esmaspäevast, 14. novembrist.
«Seekordne konverents käsitleb veenist-veenini ahela probleemkohti, nii nagu meie, kes me igapäevaselt professionaalidena selle ahela erinevates lülides tegutseme, neid näeme,» rääkis verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste. «Konverentsi kava on kirju, aga ta väljendab hästi seda maastikku ja reaalsust, milles me praegu liigume. Meie eesmärk on ohutu ja otstarbekas vereülekanne ning avatus ja paljude osapoolte kaasamine on siin määrava tähtsusega.» Kullaste sõnul on 75 aastane Eesti verekeskus vaatamata oma väärikale eale tegus ja muutustele avatud organisatsioon ning juubel on hea võimalus kutsuda kokku inimesi, kes ühel või teisel moel puutuvad kokku doonorite, doonorivere töötlemise, testimise ja kasutamise ehk vereülekannetega.
Eestis on vereülekannetega mitmeid probleeme
Väga oluline probleem on seotud vereülekande ravijuhisega. «Eesti vereülekande ravijuhis on nüüdseks juba üle kümne aasta vana ja vajaks hädasti uuendamist. Paraku on ühtäkki selgunud, et meie juhend ei sobitu Eesti haigekassa juhendite koostamise kontseptsiooniga ning seetõttu peavad vereteenistused selleks ise vahendid leidma. Sellest johtuvalt küsime – kas tõesti on laialdaselt kasutatav transfusioonravi, mille käigus kantakse üle ligi 85 000 erineva veretoote aastas ainult vereteenistuste mure ning kuidas me peaksime edasi liikuma,» rääkis Kullaste.
Peale selle käsitletakse konverentsil seda, kui ohutu on Eesti doonorite veri ja kuidas mõjutab veredoonorlus vahetult ja pikaajaliselt inimese tervist. Doonorite tervisest räägib konverentsil Katja van den Hurk, kes töötab Hollandis doonorite tervisega tegelevas uuringugrupis. Põhjamaades doonorite valiku küsimuses toimunud muudatustest räägib Soome Punase Risti Vereteenistuse spetsialistilt Johanna Castren.
Tähtsal kohal verekeskuse toimimises on dr Kullaste sõnul infosüsteemid. «Pärast kahekümneaastast edukat arengut oleme takerdunud ja oluline hüpe – ühtne doonorite ja ülekannete register – on kahjuks tegemata. Vajadus sellise registri järele on aga väga suur.» Konverentsil tõstatatakse küsimus, kas nii jääbki või jõuab Eesti e-riigi edulugu ka doonorluse valdkonda.
Rõõmustav on Kullaste sõnul aga see, et doonorivere uurimisel on regionaalhaigla jõudnud uuele tasemele, kus punaliblede molekulaardiagnostika avab uusi võimalusi.
Täpsema info leiad regionaalhaigla kodulehelt.