Riigikontroll: Eesti tervishoiusüsteem jätab paljud lapsed õigel ajal ravita

Kui suur osa väikelapsi käib tervisekontrollis piisavalt sageli, siis koolieelikud jõuavd kontrolli liiga harva. Foto: Panther Media/Scanpix

Riigikontrolli hinnangul vajab Eesti laste tervishoiukorraldus kiireid muutusi, kuna laste haigusi ei märgata piisavalt vara, lapsed ei jõua õigeaegselt ravile ning ravi ei ole alati järjepidev.

Välja ravimata haigused kajastuvad tulevikus tööealiste inimeste kaotatud elu- ja tööaastates, mõjutades otseselt riigi üldist toimimist ja toimetulekut, teatas riigikontroll. Tervishoiukorraldust on võimalik täiustada kui tervishoiuspetsialistid hakkaksid omavahel sisuliselt koostööd tegema. Määrata tuleks ka osapool, kelle ülesandeks oleks jälgida, et laps saaks õigeaegselt abi.

«Laste heaolu ja tervise eest vastutab lapsevanem, kuid riik ei saa lubada, et lapsed, kelle vanemad ei suuda või ei oska ise enda laste tervise eest seista, jääksid tähelepanu või abita,» rääkis riigikontrolör Alar Karis. «Kasvanud on näiteks vastutustundetute lapsevanemate hulk, kes on keeldunud lapse vaktsineerimisest, pannes ohtu nii oma lapse tervise kui ka elu, kui tekitades ohtu teiste laste tervisele, kellega vaktsineerimata laps kokku puutub.»

Selleks, et terviseriskid ei realiseeruks ja tervisehädasid suudetaks ohjata, tuleb laste tervisele Karise sõnul tähelepanu pöörata juba sünni hetkest. Seda tuleks teha eelkõige tervisekontrollide ja vaktsineerimiste kaudu haigusi ennetades, aga ka tervise edendamise kaudu, õpetades nii lapsi kui ka lapsevanemaid tervislikke eluviise harrastama.»

Vaid üksikud koolieelikud käivad piisavalt kontrollis

Haiguste varajaseks avastamiseks on riik ette näinud kindla aja tagant tervisekontrollis käimise. Audit näitas, et tervisekontrollis käivad lapsed ebaregulaarselt ning see sõltub lapse vanusest. Kõige enam jõuavad tervisekontrolli kuni kaheaastased, kellest käisid ette nähtud sagedusega perearsti tervisekontrollis 85–93 protsenti.

Eelkooliealistel kolme- kuni kuueaastastel lastel tuleb tervisekontrollis käia vähemalt kord aastas. Sellise sagedusega jõudis arsti juurde vähem kui neli protsenti lastest. Kolme aasta jooksul ei jõudnud kordagi tervisekontrolli pool selles vanuses lastest, mis tähendab, et osa lapsi võivad aastaid olla tervishoiutöötaja vaateväljast eemal.

Kõige vähem käivad lapsed tervisekontrollis koolieas: kontrollis käis sõltuvalt vanusest 8–20 protsenti lastest.

Auditi tulemused näitasid riigikontrolli hinnangul, et lapse tervise jälgimine ja tervishoiuteenuste osutamine ei toimi koordineeritult ega patsiendikeskeselt.

Kõik sõltub perearstikeskusest

Elva perearst Maarika Kukk on siiski veendunud, et laste jälgimine perearstikeskustes sõltub väga palju keskuse ja selle arstide tasemest. «Meil jälgitakse lapsi hoolega ja tõenäoliselt on see nii kõigis A- ja B-praksistes. Seda, kas ülejäänud perearstikeskustes probleeme on, ma kahjuks ei tea, kuid on võimalik, et mõnel pool on laste jälgimisega ka probleeme,» rääkis ta.

Kukk lõpetas 30 aasta eest Tartu Ülikooli lastearstina ja kuulub ka Eesti lastearstide seltsi, kuid viimased 16 aastat on ta töötanud perearstina. Seetõttu on tema nimistus ka üsna palju lapsi: 2400st patsiendist on neid ligikaudu tuhat.

Hiljuti palju teemaks olnud üha sagedasemat laste rasvumist Kukk oma patsientide seas tähele ei ole pannud, kuid vaktsineerimisega on aeg-ajalt probleeme küll, sest ligikaudu üks protsent lapsevanematest oma last vaktsineerida ei luba. «Iga kord, kui hakkavad levima põhjendamatud jutud vaktsiinide ohtlikkusest, tekkib juurde lapsevanemaid, kes ei ole nõus oma lapsi vaktsineerima. Nende ümberveenmiseks läheb päris tükk aega, kuid anname endast parima, sest tegelikult on vaktsineerimine lapse tervise seisukohalt väga oluline,» ütles Kukk.

Ta tõi näite ühest patsiendist, kelle vanemad keeldusid teda lapsena vaktsineerimast. «Nüüd on temast saanud täiskasvanud mees, ta soovib minna välismaale ja tegemata vaktsineerimised on suureks probleemiks,» rääkis arst. Lahendus on siinkohal vaktsineerimisplaan, mis võimaldab vaktsineerimise tagantjärgi teha, kuid vastupidiselt lastele, tuleb täiskasvanutel maksta kõigi vaktsiinide eest, välja arvatud difteeria ja teetanuse vastane vaktsiin.

Vähene koolitervishpid ja kehv selgitustöö

Põhjuseid, miks tervisekontrollis ei käida, on riigikontrolli hinnangul erinevaid. Üks põhjus on Eesti koolitervishoiu korraldus. Kuna kooliealine laps viibib suure osa päevast koolis, peaksid nii tervisedendus kui ka tervise jälgimine olema osa kõigi laste koolielust. Audit näitas, et koolitervishoiuteenus puudus 14 koolis. Kehtestatud nõuet üks kooliõde 600 õpilase kohta ei suudetud kõikjal täita ehk nõuetekohaselt oli kooliõe hoolega katmata ca 34 000 koolilast.

Paljudes haridusasutustes puuduvad kohapeal ka vajalikud õppenõustamisspetsialistid, kes oskaksid probleeme sh vaimseid häireid märgata ning last aidata. Näiteks oli eripedagoog või koolipsühholoog 2015/2016 õppeaastal olemas vähemates kui kolmandikus üldhariduskoolides. Logopeed oli olemas vähemates kui pooltes koolides. Kuna õppenõustamisspetsialistid ei suuda üldjuhul üksteist asendada, siis mitmetes koolides ei märgata laste terviseprobleeme enne, kui need on jõudnud süveneda. Riigikontrolli hinnangul on siiski vajalik ka analüüsida, kas praegune tervisekontrollis käimise aegade hulk on optimaalne või on selle puhul  teatud liialdusi.

Kooliõdede puuduse üks põhjus tuleneb sellest, et haigekassa rahastab koolitervishoiuteenust kalendriaastas vaid 11 kuu eest, s.t kooliõde saab palka vaid 11 kuu eest. Samal ajal teenib nt haiglas töötav õde üldjuhul kõrgemat palka ning saab seda kõigi 12 kuu eest. Ka õppenõustamisspetsialistid on ühe põhjusena välja toonud, et huvi selle töö vastu on väike, kuna palk on madal.

Teine oluline põhjus on riigikontrolli hinnangul see, et sotsiaalministeerium ei ole suutnud tulemuslikult teadvustada tervisekontrollides käimise vajalikkust. Ka paljud perearstid ei ole seni eraldi tähelepanu pööranud laste tervisekontrollides käimisele.

Kehva selgitustöö tulemusena on riigikontrolli hinnangul osa lapsevanemate seas jätkuvalt levinud suhtumine, et arsti juurde pole mõtet minna enne kui haigus kallal. Sellist põhimõtet järgivate vanemate lapsed jõuavad spetsialisti juurde sageli liiga hilja ning terviseprobleem on süvenenud. Tagajärjena ravimise aeg pikeneb, tüsistuste oht tõuseb, laps on aktiivsest elust eemal ning rahaline koormus tervishoiusüsteemile kasvab.

Lapsed ei jõua õigeaegselt ravile

Tulenevalt sellest, et terviseprobleemi ei märgata või ei diagnoosita õigeaegselt, ei suunata last edasi spetsialisti juurde, kust ta vajalikku abi saaks. Nendel juhtudel, mil terviseprobleemi küll märgati ja laps edasi suunati, ei jõudnud ta alati spetsialisti juurde.

Riigikontrolli analüüs näitas, et 2014. aastal suunasid kooliõed arstiabi vajavaid lapsi kõige enam silmaarsti, hambaarsti ning perearsti juurde. Suunatud lastest jõudis aasta jooksul silmaarstile 48 protsenti, hambaarstile 65 protsenti ning perearstile 41 protsenti. Kõikidest arsti juurde suunatud lastest, kellel kooliõde oli märganud terviseprobleemi, ei jõudnud sinna pool. Põhjusteks olid eriarstiabi kehv kättesaadavus (distants, pikad ravijärjekorrad), info ebapiisav liikumine erinevate spetsialistide ja lapsevanemate vahel ning viimaste teadmatus ja/või hoolimatus.

Lisaks analüüsis riigikontroll koostöös Eesti psühhiaatrite seltsiga söömishäirega ning aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laste ravi, kes olid tulenevalt oma terviseseisundist sattunud haiglaravile. Analüüsi tulemused näitasid, et 32 protsenti lastest said arstiabi õigel ajal, sh aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lastest 29 protsenti ja söömishäiretega lastest 37 protsenti. Seega 2/3 puhul ei diagnoositud probleemi õigel ajal. Hilisest märkamisest tulenevalt algas ravi keskmiselt kaks aastat pärast esimesi dokumenteeritud sümptomeid.

Haigete laste ravi pole alati järjepidev

Audit näitas, et kui terviseprobleem diagnoositakse ja laps jõuab ka arsti juurde, siis ei pruugi ta vajalikus mahus ravi saada. Näiteks sai rasvunud lastest nelja-aastase perioodi jooksul tervishoiuteenust kahel aastal 30 protsenti, kolmel aastal kaheksa protsenti ja kõigil neljal aastal neli protsenti sihtrühmast. Rasvunud lapse ravimine eeldab regulaarset tervishoiuteenuse saamist, et ravi oleks tulemuslik.

Ebaregulaarse ravi üheks põhjuseks on juhtumikorraldusliku lähenemise puudumine. See tähendab, et süsteemis puudub osapool, kes veenduks, et laps jõuaks vajaliku spetsialisti juurde. Teisalt on põhjusteks lapsevanemate hooletu suhtumine raviskeemist kinnipidamise osas ning madal teadlikkus tervisekäitumisest. Rasvunud laste esmashaigestumine on ajavahemikul 2006–2014 suurenenud 54 protsenti.

Selleks, et laste tervise hoidmise ja ravimise korraldus paraneks, tuleb senisest paremini ühendada toimivaks ja koordineeritud võrgustikuks perearstiteenus,  koolitervishoiuteenus, eriarstiabi ning õppenõustamisteenus. Seejuures on toimimise eelduseks see, et süsteemis on üks spetsialist kui juhtumikorraldaja, kes jälgib pidevalt lapse tervisehoiuteenustele suunamisi, nende saamist ning vajadusel juhib lapsevanema või lastekaitse tähelepanu sellele, et laps ei ole saanud üht või teist talle vajalikku tervishoiuteenust.

Riigil puudub ülevaade laste haigustest

Riigikontrolli hinnangul on suur probleem ka see, et riigil ei ole ülevaadet Eesti laste higustest. Seetõttu ei ole võimalik kavandada tervishoiuteenuseid ega sihtrühmadele suunatud ennetus- ja edendustegevust.

Riigil on küll teada surmade ja sündide statistika ning esmahaigestumisjuhud, kuid esmahaigestumiste juhte ei saa võtta piisava andmestikuna tervishoiu ja ennetustöö planeerimisel, kuna üks laps võib olla sama probleemiga arvesse võetud mitme teenuseosutaja juures või on korduva raviarve puhul iga kord uus raviarve avatud.

Samuti registreeritakse statistikas nii põhi- kui ka kaasuvad diagnoosid, mistõttu on võimalik, et kaasuvad haigused märgitakse mitu korda. Seetõttu vajab laste tervise valdkonna juhtimine täpsemate andmete näol senisest paremat sisendit, et võimalik oleks reageerida õigesti ja õigel ajal.

Taust

• Eestis elas statistikaameti andmetel 2015. aastal ca 258 000 kuni 18aastast last, moodustades 20 protsenti rahvastikust. Viimase kümne aastaga on laste arv vähenenud ligi 30 500 lapse võrra ehk ligikaudu11 protsenti.
• Enim on laste seas kasvanud haigestumised healoomulistesse kasvajatesse (63,4 protsenti), bronhiaalastmasse (61 protsenti), ning toitumis- ja ainevahetushäiretesse (57,3 protsenti). Enamlevinud põhjusteks on ebatervislik toitumine, vähene liikumine ning kasvukeskkonnast tulenevad riskid.
• Ülekaaluliste kooliõpilaste arv on 2006–2014 kasvanud 7,4 protsendilt 11,3 protsendini.
• Rahvusvahelise kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu HBSC (Health Behavior in School aged Children) põhjal söövad Eesti lapsed vähem puuvilju kui mujal, proovivad varem alkoholi, tubakat ja kanepit ning liiguvad vähem.
• 2016. aastal UNICEFil valminud uuringu kohaselt esineb Eestis kõige vaesematest peredest lastel 28 protsenti enam tervisekaebusi võrreldes kõige rikkamate perede lastega.