Meedikute hinnangul vajab Eesti tervishoid kohe lisaraha ja selle saamiseks tuleks lähiaastatel võtta kasutusele haigekassa senine jaotamatu kasum, nii palju kui seadus seda lubab.
Arstid esitasid uuele valitsusele omad nõudmised
«Praegu lähtub haigekassa ravi rahastamisel mitte tegelikust ravivajadusest, vaid riigieelarve tasakaalust. Selle tagajärjel on kaks kuud enne aasta lõppu paljudes haiglates lepingud ületatud ja sel aastal saab anda ainult erakorralist abi,» seisab meedikute pöördumises. Ainuüksi Tartu Ülikooli kliinikumis lükatakse nende sõnul edasi üle 400 patsiendi ravi.
Tervishoiuteenuste kulud haigekassa eelarves ja raviasutustega sõlmitavate lepingute maht peab meedikute sõnul katma haigekassa poolt hinnatud tegeliku põhjendatud ravinõudluse. Raviteenuste hinnad peavad sisaldama kõiki kvaliteetse arstiabi osutamiseks vajalikke kulusid.
«Kahel järgmisel aastal on vaja taastada statsionaarse eriarstiabi maht vähemalt 2013. aasta tegelikult ravitud haigete arvu tasemel ja lepingumahtu ületava töö eest tasumisel jätta kehtima senised koefitsiendid: ambulatoorses ja päevaravis 0,7 ning statsionaarses ravis 0,3,» seisab pöördumises.
Vajaliku lisarahastuse saamiseks tuleks 2017. ja 2018. aastal kasutada haigekassa jaotamata kasumit maksimaalses haigekassa seadusega lubatud mahus ja jätta ära sotsiaalmaksu langetamine, säilitades seejuures riigieelarvesse planeeritud kompensatsioon haigekassale. Nelja aasta perspektiivis soovitavad arstid kaaluda ajutise töövõimetuse hüvitiste väljaviimist haigekassa eelarvest.
«Teeme loodavale valitsusele ettepaneku võtta võimalikult kiiresti vastu otsused tervishoiu rahastamise suurendamiseks, mis tagavad solidaarse ravikindlustussüsteemi jätkusuutlikkuse ja vajaliku kvaliteetse arstiabi kättesaadavuse tagamiseks Eesti elanikele,» seisab avalduses.
Pöördumine saadeti uuele valitsuskoalitsioonile ja haigekassa nõukogule. Pöördumise tegid Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Õdede Liit, Eesti Haiglate Liit, Eesti Kiirabi Liit.