Riigikogu hakkab arutama ravikanepi legaliseerimist

Kanepiaktivistid väidavad, et kanepi keelamine teeb rohkem kahju kui kasu.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Riigikogu võttis juhatuse otsusega menetlusse Elver Loho algatatud kollektiivse pöördumise, milles tehakse muu hulgas ettepanek ravikanep legaliseerida.

Kodanikuühiskonna aktivisti Elver Loho 19. oktoobril algatatud kollektiivsele pöördumisele anti vähem kui kuu jooksul 1168 allkirja. Selleks, et rahvaalgatust riigikogus automaatselt menetlema hakataks, on tarvis vähemalt tuhandet allkirja.

Pöördumises «Kanepituru parema reguleerimise ettepanekud Riigikogule» tehakse ettepanek ravikanepi tarbimine legaliseerida ja kirjeldatakse, kuidas võiks tulevikus korraldada ravikanepi kasutamist, tootmist ja eksportimist. Ettepaneku pikaajalisem eesmärk on aga legaliseerida ka kanepi tarbimine mõnuainena.

«Kõige olulisem on, et kui täiskasvanud inimene teeb alkoholist ohutuma valiku, siis ei peaks teda selle eest karistama,» rääkis Loho, kes on veendunud, et kanep on tervisele ohutum kui alkohol. «Alkoholi tarbimise tagajärjel sureb Eestis aastas sadu inimesi, kuid kanepi üledoosi ei ole veel keegi surnud,» väitis Loho.

Tema sõnul oli riigikogule esitatud ettepaneku eesmärk algatada ühiskondlik arutelu, mille käigus Eesti inimesed kaaluksid tõsiselt, kas soovivad, et seadus lubaks kanepi tarvitamise. «See idee võiks minna riigikogu suurde saali hääletamisele. Enne seda käiksime aktivistidega mööda Eestit, tutvustaksime oma mõtet inimestele ja küsiksime nende arvamust,» selgitas Loho. Sellest ettevõtmisest saaks tema sõnul midagi kanepireferendumi sarnast.

Praegu on tema sõnul suureks probleemiks kanepi must turg, mis tähendab, et kanep jõuab narkodiilerite kaupa ka koolidesse. «Enne täisealiseks saamist inimene kanepit tarvitada ei tohiks, sest see võib tema arengule halvasti mõjuda» lisas ta. Just see on Loho sõnul üks oluline põhjus, miks 2014. aastal tehtud Emori uuringu kohaselt toetaks 67 protsenti Eesti inimestest kanepituru reguleerimist sarnaselt alkoholi ja tubakaga. Loho pöördumisele allakirjutanute hinnangul peaks kanepit tarbiv inimene olema vähemalt 21-aastane.

Kanep tekitab psüühikahäireid

Loho möönis, et psüühiliste häirete tekkimisele võib kanepi tarvitamine kaasa aitama, nii nagu on seda teiste seas väitnud paljud Eesti arstid ja teadlased. «Inimesed, kellel on psüühilised ained, ei peaks selliseid aineid kasutama. Lihtne on pugeda kas pudelisse või tarvitada muid aineid, mis lahendavad korraks probleemi, kuid pikaajaliselt hoopis süvendab neid,» sõnas ta. Uuringud on tema sõnul näidanud, et ühiskondades, kus kanepit sageli tarvitatakse, oleks kümme skisofreenia kanepita kuni kümnel protsendil juhtudest avaldumata jäänud, kuid on ka üksikuid uuringuid, milles väidetakse, et kanep leevendab vaimseid haigusi.

Kui Loho ettepanek ka tegelikult seaduse kuju peaks saama, siis peaks inimene, kes kanepit tarbida soovib, kõigepealt pöörduma perearsti poole. Perearst vaataks inimese läbi ja kui inimese tervis seda lubab, kirjutaks arst talle välja digitaalse tervisetõendi. Seejärel oleks inimesel võimalik selleks ettenähtud kanepikohvikusse, kust inimene saaks isikutunnistuse ettenäitamise järel osta päevas kuni viis grammi kuivatatud kanepiõisikuid. Neid tohiks tarbida vaid koha peal.

Praegu arutatakse ravikanepi kasutamist

Praegu asub riigikogu sotsiaalkomisjon menetlema ettepanekut seadustada ravikanepi tootmine, tarvitamine ja eksportimine, kuid  Loho avaldas lootust, et peagi hakkab ka tavalise kanepi seadustamist arutama riigikogu põhiseaduskomisjon.

Ettepaneku ravikanepit puudutavas osas rõhutatakse, et ravikanep on kasutusel pea kõikjal Euroopas, kuid Eestis veel keelatud. «Patsiendid tarvitavad seda arsti järelevalve all nagu iga teist ohupotentsiaaliga ravimit ja raporteerivad häid tulemusi. Selleks, et ravikanep muutuks ka Eestis patsientidele reaalselt kättesaadavaks, piisaks ravikanepi ohupotentsiaali riiklikust ümberhindamisest — praeguse regulatsiooniloogika järgi on kanep ohtlikum kui fentanüül. Selline arvamus võis olla levinud ajal, mil regulatsiooni kunagi ammu kirjutati, kuid teadus säärast seisukohta ei toeta ja ebateaduse jätkuv viljelemine riiklikus regulatsioonis piirab oluliselt sadade Eesti patsientide juurdepääsu vajalikule ravimile,» öeldakse pöördumises.

Lisaks öeldakse pöördumises, et Eesti ettevõttel on lubatud vajalike litsentside olemasolul toota mitmeid narkootilisi aineid ja ravimeid ning eksportida neid meditsiiniliseks või teaduslikuks kasutuseks. «Eesti ettevõtted võivad täiesti ametlikult toota tünnide kaupa fentanüüli, kuid märksa ohutuma ravikanepi tootmiseks ja eksportimiseks puudub vajalik riiklik regulatsioon,» rääkis Loho.

Kui riik reguleeriks ravikanepi tootmise ja ekspordi Euroopa apteekidele, saaksid Eesti ettevõtjad pöördumisele allkirja andnute sõnul konkureerida Bedrocaniga Euroopa ühisturul ning Euroopa patsientidel oleks võimalik arsti järelevalve all tarvitada Eestis toodetud ravikanepit. «Ravikanepi eksportimiseks tootmine on nagu roheliste kullakaevanduste avamine Eestis,» aevavad Loho ja tema mõttekaaslased.