:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
/nginx/o/2011/02/18/518770t1h8c16.jpg)
Täna pealinnas toimunud apteekrite konverentsil on üheks peateemaks see, kas apteegikülastajasse peaks suhtuma kui klienti või kui patsienti. Sama küsimuse teine pool puudutab seda, kas apteekrid ise on müüjad või meditsiinitöötajad.
Apteekrid murravad pead: kas apteeker on müüja või meditsiinitöötaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konverentsi sõnavõttudest ilmnes, et kuigi tegelikult ei arvata apteekreid, peenema nimega proviisoreid meditsiinitöötajate hulka, kipuvad patsiendid ikkagi neilt tervisenõu ootama ning ka apteekrid ise näevad end pigem meditsiinitöötajatena.
«Proviisor ei peaks kippuma arsti kõrvale haigusi diagnoosima, vaid täiendama seda oma erialaste teadmistega,» ütles apteekrite koolitusega tegelev Daisy Volmer Tartu Ülikooli Farmaatsia Instituudist.
Volmer tõi ära ka apteegikülastajate seas 2006.-2009. aastal tehtud küsitluste tulemused, mille järgi näeb siiski pea kaks kolmandikku inimestest apteekrit kui adekvaatset nõuandjat ja viiendik kui ravimite ja haiguste asjatundjat.
Teisalt pole apteekritele võõras ka häiriv tunne, et neid peetakse haigete arvelt kasusaajateks ja peamiselt äriinimesteks.
Konverentsil oma isiklike seisukohtadega esinenud Ravimiameti peadirektori asetäitja Alar Irs ütles, et apteegid ei muutu ilmselt kunagi heategevusasutusteks ning müügihuvi jääb seal alati alles. See aga segab päris adekvaatse nõu andmist patisentidele. «Apteek peab toimima jätkusuutliku ettevõttena,» tõdes ta.
Küsimusele, kuidas nimetada apteegi uksest sisse astuvat inimest ja kuidas teda nimetada, vastas Volmer, et tema ei kasutaks terminit «klient» ega ka «patsient». Sobilikum väljend oleks lihtsalt «apteegikülastaja».