Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Hambaarst püüdis takistada tasuta ravile pääsemist (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Hambaravi.
Hambaravi. Foto: SCANPIX

Tallinna Kaarli polikliinikus töötava hambaarsti Dagmar Marandi patsient pidi  tarkusehamba eemaldamiseks vajaliku saatekirja küsima oma perearstilt, sest tohter ei soovinud lasta patsienti teise kliinikusse, kus see protseduur on tasuta.

«Üks mu patsient käis hambaarsti juures ja talle soovitati tarkusehamba eemaldamist,» rääkis Tallinna perearst Karmen Joller. Arsti sõnul valis patsient protseduuri tegemiseks teise kliiniku, kus  saab seda teha haigekassa kulul ehk n-ö tasuta.

«Kaarli polikliiniku hambaarst aga keeldus andmast saatekirja, sest ta oskab seda operatsiooni ise teha – patsiendi rahade eest,» rääkis Joller. «Kuigi patsiendil on haigekassakindlustus olemas, peaks ta maksma, sest üks arst keeldub saatekirja väljastamast,» oli ta hambaarstist kolleegi käitumisest jahmunud. Ta lisas, et saab küll ise patsiendile saatekirja anda, aga  hea tava näeb ette, et saatekirja annab raviarst.

«Siin on peamine küsimus tasakaal arstieetika ja konkurentsi vahel. Arst ju otseselt valesti ei käitunud, kaitses oma ärihuve. Aga patsiendi rahakott kannatab,» arutles perearst.

Kaarli hambapolikliiniku hinnakiri

Retineerunud tarkusehamba eemaldamine osteotoomiga 140 € –170 €

Patsiendi valitud kliiniku nõuded

Tarkusehamba eemaldamiseks haigekassa eelravelisel kohal on kohustuslik saatekirja ja panoraamröntgeni olemasolu (sobib kuni kahe aasta vanune panoraamröntgen). Saatekirja saab patsiendile väljastada hambaarst või perearst.

Arst ei selgita

Postimehe terviseportaal pöördus korduvate päringutega nii dr Dagmar Marandi kui ka Kaarli hambapolikliiniku poole. Esmalt teatas kliinik, et  on saatnud kirja edasi arstile. Dr Marandi jättis küsimustele vastamata, kuid tundis huvi, millise patsiendiga on tegemist ja kes on volitanud väljaannet teemaga tegelema. Uutele päringutele ta enam ei vastanud.

Kuna tohtrilt vastust ei tulnud, läks uus päring teele taas hambapolikliinikule. Kaarli hambapolikliiniku jurist Mari Käärik vastas, et Kaarli Hambapolikliinik ei kommenteeri üksikjuhtumeid. Samuti ei ole ettevõtte arstidel kohustust vastata ajakirjandusväljaannete küsimustele. Vastuses on kirjas, et kliiniku hinnakirja on kodulehel väljas.

«Hambaarst nagu iga muu erialaarst suunab vajadusel saatekirjaga patsiendi teiste erialaspetsialistide juurde, kui selleks on meditsiiniline näidustus ja ta ise seda teenust ei osuta,» ütles haigekassa pressiesindaja Viivika Tamra. Vajadusel saab isikule saatekirja anda ka perearst, ent ka sellisel juhul peab olema näidustus teenusele.

«Oluline on teada, et inimesel on õigus endale ise teenuseosutaja valida ja soovi korral raviarsti vahetada,» lisas haigekassa esindaja. Haigekassa kinnitusel ei ole nad lähiajal saanud kaebusi, saatekirjade mitte väljastamise kohta.

Haigekassa vanemusaldusarsti Tiia Zeigo kommentaar

 Hambaravi erialal puudub saatekirja nõue ja  patsiendil on õigus vabalt valida temale sobivamat teenuse osutajat. Hambaarst kui eriarst saab edasi suunata teisele eriarstile konsultatsiooniks, raviks, uuringuks jne. Saatekirja teise  eriarstiabi teenuse osutaja juurde väljastab patsiendi pöördumisel raviarst lähtuvalt patsiendi meditsiinilisest vajadusest, kui vastaval erialal kehtib saatekirja nõue. Meditsiinilise vajaduse ja suunamise otstarbekuse otsustab raviarst lähtuvalt patsiendi haigusseisundist ja raviplaanist.

Samas  kui patsient jääb arstiga eriarvamusele oma tervist puudutavates otsustustes, siis selliste olukordade lahendamiseks on ette nähtud teisese arvamuse küsimise võimalus, mille hüvitab haigekassa. Selleks peab raviarst teisese arvamuse andjale koostama põhjaliku saatekirja, mis kajastab patsiendi viimaseid andmeid haigusloost.

Tagasi üles