Lastearst: kooliõpilaste tervist saaks paremini jälgida

Latearstide sõnul on paljude laste ülekaalulisuse põhjuseks valed toitumis- ja liikumisharjumused.

FOTO: West Coast Surfer/picture alliance/moodboard/Scanpix

Kui Eesti lastearstide seltsi hinnangul oleks Eestis hädasti vaja juurde üldpediaatreid, kes aitaksid perearstidel laste tervist jälgida, siis sotsiaalministeerium on seisukohal, et lastearstid peaksid eelkõige olema eriarstid.

«Riigikontrolli tulemused lastearstide seltsile üllatavad ei olnud,» rääkis Eesti lastearstide seltsi president, laste endokrinoloog Ülle Einberg. Tema sõnul on laste tervise jälgimises mitmeid puudujääke, mille peamine põhjus on vajakajäämised tervishoiusüsteemis. Kui laste tervise jälgimise ja lihtsamate laste terviseprobleemidega tegelevad Eestis perearstid, siis üldpediaatreid puudutavad olulised otsused on Einmbergi sõnul riigil veel tegemata. «Kogu töö ei tohiks jääda perearsti õlule. Lastearstina näen kindlasti seda, et terve lapse tervise jälgimisest peaks koostöös perearstiga osa võtma ka lastearst,» on Einberg veendunud.

Tema sõnul oleks Eestis tarvis tunduvalt rohkem üldpediaatreid ehk selliseid lastearste, kes tegeleksid laste üldiste terviseprobleemidega ja abistaksid sel puhul vajadusel ka perearsti. «Kuna üldpediaatreid on liiga vähe, peavad laste üldiste terviseprobleemidega sageli tegelema laste eriarstid. Kui arst on õppinud ühe eriala ja ta peab 50 protsenti või rohkem tööajast tegelema üldpediaatriaga, siis see on ressursi raiskamine. Ise olen lasteendokrinoloog, aga pean iga päev väga palju tegelema üldpediaatria küsimustega,» rääkis Einberg.

Tema sõnul pöörduvad lastehaigla valvetuppa näiteks lapsed, kellel on kõhu- või peavalu, olenemata sellest, kas valu on kestnud pool päeva või mitu nädalat. Vahel on aga peavalu juba ülegi läinud ja tullakse konsulteerima. «Need lapsed ei ole tegelikult erakorralise meditsiini osakonna (EMO) patsiendid, kuid peame ka nemad läbi vaatama, sest arst peab veenduma, et põhjus ei ole üheski tõsisemas haiguses. Tavaliselt ei ole,» selgitas Einberg. Väga palju on tema sõnul ka neid, kes soovivad lapse esimesel eluaastal nõu laste toitmise ja hoolduse küsimustes. Einbergi hinnangul kerkisid need probleemid eriti teravalt üles 2003. aastal, mil esmatasandi lastearstid kadusid Eestis täielikult ära ja ülejäänud Euroopa eeskujul hakkasid lapse arengut jälgima üksnes perearstid.

«Lapse elus on teatud kriitilised arenguetapid, kus tuleb laste tervist hinnata,» selgita Einberg. Tema sõnul on eriti palju probleeme kooliealiste lastega, kes ei käi tavapärastes kontrollides. «Kui laps läheb kooli, tehakse põhjalik tervisekontroll ja siis ei näe last seitse-kaheksa aastat mitte keegi. Mina lasteendokrinoloogina sooviksin, et last kaalutaks ja mõõdetaks igal aastal. Igasugune tervisehäire võib olla tõsisema haiguse sümptom ja lapsevanemad seda kodus näha ei pruugi. Kooli Tervishoiu OÜ õed teevad oma tööd heal tasemel, nii nagu õdede töö ette näeb, aga arsti pilk on puudu,» lisas ta.

Sotsiaalministeeriumi hinnangul üldpediaatreid siiski senisest rohkem välja koolitama ei peaks. «20 aastat tagasi, kui perearsti reformi alustati, siis läksime üle mujal maailmas levinud süsteemile, kus perearst jälgib inimese tervist sünnist surmani. Üldpediaatril selles süsteemis kohta ei ole, küll aga õppisid päris mitmed üldpediaatrid perearstideks ja neid on tööl nii perearstikeskustes kui ka haiglates. Perearstid on kompetentsed ja võimelised laste tervist jälgima ja nende haigusi ravima. Pediaatrid peaksid töötama haiglas ja aitama nende patsientide ravimisel, keda perearst nii hästi aidata ei oska,» rääkis sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel. Tema sõnul soovib suur osa lastearste ka ise pigem konkreetsemat eriala õppida, mitte laste üldiste tervisemuredega tegeleda.

Koppel tõdes siiski, et lastehaiglate EMOdes on liiga palju lapsi, kes saaksid abi ka mujalt. Selle oluliseks põhjuseks on Koppeli sõnul ka usaldamatus perearstide suhtes, mistõttu nii mõnigi lapsevanem läheb pediaatrilt järgi küsima, kas perearst andis ikka paikapidavat nõu. Seda aitaks tema hinnangul lahendada teavitustöö vanemate seas. Kui aga perearst mõne lapse probleemi lahendamisega tõesti hätta jääb, siis võiks olla abi sellest, kui lastearstid aitaksid perearste koolitada. Samuti võiks üldine lastearst lapsed üle vaadata haiglas, enne kui ta suunatakse näiteks laste endokrinoloogi juurde.

Üldpediaatrite nappus ja vähene kaasatus perearsti töösse on Einbergi hinnangul üks põhjus, miks on suurlinnades üha enam ülekaalulisi lapsi, samas kui väiksemates kohtades see probleem niivõrd süvenenud ei ole. «Alguses tegelevad ülekaalulise lapsega perearstid ja – õed. Kui midagi ei muutu, siis suundutakse lastehaiglasse. Meil on üle kümne aasta ülekaaluliste laste päevaosakond. Anname hinnangu lapse vaimsele ja füüsilisele tervisele, analüüsime toitumispäevikut ja koolitame vanemaid. See nõuab oskust ja teadmisi, mistõttu iga toitumisnõustaja sellega hakkama ei saa, aga perearstidel on patsientide jaoks väga vähe aega,» tõdes Einberg.

Koolis võiks käia lastearst

Lahendus võiks Einbergi arvates olla see, kui lastearstid hakkaksid teatud aja tagant koolis laste tervisekontrolli tegemas käima. Abi võiks aga olla ka lapsevanemate paremast teavitamisest, nii et nad hakkaksid lapsi sagedamini perearsti juurde kontrolli viima. Kui see, mida, kui palju ja millal jälgida oleks tarvis, on Einbergi sõnul enam-vähem teada, siis see, kes tervisekontrolli tegema hakkab ja missugustes vanuserühmades see täpselt läbi viia tuleks, on tema sõnul veel lahtine.

Koppel ei usu siiski, et lastearstide koolis käimine tänases Eestis realistlik oleks. «Meil on umbes 170 pediaatrit. Ma ei usu, et nad suudaksid mingisuguse regulaarsusega kõik koolid läbi käia ja kümned tuhanded õpilased läbi vaadata,» rääkis ta. Praegu peab 600 lapse kohta olema üks kooliõde. Väiksemates piirkondades võik Koppeli sõnul üks kooliõde teenindada mitut piirkonda. Laste tervise jälgimisele aitavad tema hinnangul aga kaasa ka 59 tervisekeskust, mida rajatakse praegu Eestisse Euroopa regionaalfondi abiga.

Einbergi arvates on riigil veel suur töö ära teha, et saada laste tervise ja selle kontrollimise olukorrast Eestis ülevaade. «Loodan, et lähima kümne aasta jooksul võtab riik ette suuremaid otsuseid, kui siiamaani on tehtud. Ettepanekud said ministeeriumile kümmekond aastat tagasi tehtud, aga mingit sisulist muutust ega sisulist arutelu ministeeriumiga ei ole olnud,» rõhutas ta ja avaldas lootust, et kätte on jõudnud aeg, mil saab hakata ellu viima lastearstide hinnangul vajalikke muutusi.  Seda enam, et pragu on koostamisel laste terviskontrolli juhis.

«Meie soov on, et suuremates tervisekeskustes töötaks konsultandina ka lastearst. Seda spetsialisti on sinna väga vaja,» rääkis Einberg. Koppeli sõnul peaksid lastearstid kuuluma eelkõige eriarstide hulka, küll aga võiks tervisekeskustes tööl olla erinevaid muid erinevaid spetsialiste, mis aitaks perearstidel eriarstidega tihedamat koostööd teha. Praegu töötavad laste üldarstid maakonnahaiglates, Tallinna lastehaiglas ja Tartu Ülikooli kliinikumi juures.

Positiivne on Einbergi sõnul see, et nüüd saab iga vastsündinu endale perearsti. «Vastsündinud lastakse väga varakult sünnitusmajast koju ja neid on vaja korralikult jälgida,» rõhutas ta.

Populaarne

Tagasi üles