Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Lapsepõlves läbi põetud gripp võib päästa pandeemiast

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Gripi läbipõdemisel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid tagajärgi.
Gripi läbipõdemisel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid tagajärgi. Foto: Panther Media/Scanpix

Värskest uuringust selgub, et kui laps põeb gripiviirust, siis väheneb oluliselt tõenäosus, et ta sarnase gripiviiruse tõttu hilisemas elus sureb.

Ajakirjas Science avaldatud California teadlaste uuringust selgus, et inimesed, kes on lapseeas nakatunud gripiviirusesse, surevad hilisemas elus 80 protsenti väiksema tõenäosusega samasse rühma kuuluvatesse viirustesse ja sattuvad sellise viiruse tõttu haiglasse 75 protsenti vähem. See tähendab, et lapsena läbi põetud gripp pakub täiendavat kaitset kogu eluks. Asjal on aga ka konks. Teise geneetilisse rühma kuuluvate gripiviiruste vastu sel juhul kaitse hoopis väheneb.

Teadlased uurisid ennekõike viimastel kümnenditel kõrge pandeemia tekitamise potentsiaaliga linnugripi viiruseid H5N1 ja H7N9. Kui H5N1 saab oodatust sagedamini saatuslikuks lastele ja noorematele täiskasvanutele, siis H7N9 osutub sageli ohtlikuks eakamatele inimestele. Sarnast vahet gripist mõjutatud vanuserühmades märgati 1918. aastal, mil gripipandeemia tõttu suri 50—100 miljonit inimest.

Seda fenomeni selgitavadki teadlased nüüd sellega, et läbipõetud gripp annab viirusega geneetiliselt sarnaste gripiviiruste vastu kaitse, kuid võib muuta organismi ka mõnede teiste gripiviiruste vastu vastuvõtlikumaks. Näiteks kuuluvad ühte kahest suurest rühmast hooajalised gripiviirused H1, H2 ja linnugripp H5 ning teise hooajaline H3 ja linnugripp H7.

See avastus võib tulevikus kaasa aidata kõigi gripiviiruste vastu mõjuva gripivaktsiini leidmisele. Kui teadlastel selline vaktsiin ka tegelikult välja töötada õnnestub, tähendab see, et enam ei pea inimesed end igal aastal uuesti gripi vastu vaktsineerida laskma, lootuses, et viirus, mille vastu nad end vaktsineerisid on sama, kui viirus, mis sügisel ka tegelikult levima hakkab.

Teadlased ei tea veel siiski, kas läbipõetud gripiviirus vähendab nakatumisriski või annab organismile sellise kaitse, mis võimaldab gripi tulevikus kergemalt läbi põdeda.

Tagasi üles