Kurb reaalsus: miks rasedus katkeb?

Foto: Panther Media/Scanpix

Raseduse katkemist esineb sagedamini kui tavaliselt arvatakse - erinevate uuringute põhjal katkeb kuni 70 protsenti kõikidest rasedustest.

Enamik rasedustest katkeb nii varases järgus, et rasedust ei jõutagi veel tuvastada, kirjutavad kliinikumi naistearstid Kristiina Rull ja Kai Part Terviseuudiste portaalis.

Raseduse katkemise ainsaks tunnuseks võib olla menstruatsiooni hilinemine. Juba diagnoositud rasedustest katkeb arvatavalt 15-20 protsenti, seega iga 5.-6. rasedus.

Raseduse katkemise sagedaseks põhjuseks on lootepoolne patoloogia: loote kromosoomianomaalia või eluks sobimatu väärarend. Kuigi nendest suur osa viib raseduse katkemisele, võib mõnedel juhtudel sündida ka eluvõimeline laps. Ema vanuse tõusuga kaasneb suurem risk kromosoomianomaaliate tekkeks ja seega ka iseeneslike raseduse katkemisteks. Üheks sagedasemaks kromosoomianomaaliaks on Downi sündroom.

Raseduse katkemisele võivad viia ka teised põhjused: emaka väärareng, ema hormonaalsed häired, vanemate kromosomaalsed häired, immuunsüsteemiga seotud põhjused ja vere hüübimissüsteemi häired. Ka ema haigestumine raseduse varases staadiumis, viirusnakkused, mürgistused, kokkupuude mürgiste kemikaalide või ravimitega võib kahjustada arenevat embrüot. Pooltel juhtudel jääb aga raseduse katkemise põhjus ebaselgeks.

Kui varem on esinenud üks iseeneslik raseduse katkemine, on risk, et ka teine rasedus katkeb 15-20 protsendil juhtudest. Kui on eelnenud kaks iseeneslikku raseduse katkemist, on risk kaotada ka kolmandat rasedust 35 protsendil juhtudest (üks kolmest); ning kolme eelneva raseduse katkemise korral on risk, et ka järgnev rasedus katkeb, juba 50 protsenti.

Kuidas kaotusega toime tulla?

Hoolimata sellest, kas peres on juba lapsi või mitte, on raseduse katkemine ühtviisi valus. Tavaliselt oodatakse, et pärast juhtunut saavad paarid sellest kiiresti üle ja elu pöördub rööpasse tagasi. Raseduse katkemine põhjustab aga alati muret ja kaotusvalu. Oluline on saada oma küsimustele ammendavaid vastuseid, see väldib hirmude ja eelarvamuste teket.

Tunded, mis võivad tekkida pärast raseduse katkemist:

• juhtunu eitamine («See pole võimalik»)
• šokk («Kõik see juhtus nii ootamatult»)
• hirm («Ma pole täisväärtuslik naine», «Kas ma pean taluma valu?», «Kas ma tulevikus  jään veel rasedaks?»)
• viha («Miks see juhtus minuga?», «Mu partner oleks pidanud …, poleks pidanud…»,  «Võibolla tegi arst vea?»)
• kurbus  ja depressioon
• juhtunuga leppimine («Jah, see juhtus minuga. See on minu elu osa ja ma tahan sellega toime tulla. Võibolla lähen nõustaja juurde, kui tunnen, et see on vajalik.»)