/nginx/o/2011/02/19/519579t1h2bad.jpg)
Sageli suunatakse eriarsti juurde patsiente, kelle terviseseisund eriarstlikku konsultatsiooni ei eelda ning kelle jälgimine ja ravi peaks olema eelkõige perearsti pädevus ja töö, tõdes haigekassa 2009. aasta auditis. Perearstide selts tõdeb, et kohati on see probleemiks siiani ja see läheb paraku kogu meditsiinisüsteemile kalliks maksma.
«Eriarstlik konsultatsioon peaks aset leidma komplitseeritumate haigusjuhtude korral, mitte rutiinse praktikana kõrgvererõhktõve, alaseljavalu jms haigusseisundite korral,» järeldati auditis, kus uuriti uuringuraha palju kasutavaid perearste.
Perearstide seltsi juhatuse liige Anneli Talvik tõdes, et see on suur probleem seetõttu, et läheb kogu meditsiinisüsteemile kalliks maksma. «Liiga kergekäeliselt eriarstile saatmine on kas perearsti halva koolituse küsimus, uuringuraha nappuse või ülekoormuse tunnus,» arvas Talvik.
«Nõukaajal ju nii käiski, jaoskonnas ei ravitud suurt midagi, vaid saadeti edasi spetsialistile. Tõenäoliselt on need, kes praegugi palju endalt ära suunavad, vana kooli arstid, kes ei ole jaoskonnaarsti mõtlemise tasemest kaugemale jõudnud,» pakkus ta välja. «Või leiavad, et kui uuringufond on otsas, saadan eriarstile, sest pole raha patsiendi uurimiseks, aga uurimata jätta pole eetiline.»
«Küsimus on selles, kas arst mõtleb, mis ta teeb, või kiirustab ega mõtle. Ebapädevaid arste, kes sel erialal ei peaks töötama, on vast marginaalne osa - nagu on ka ebapädevaid politseinikke, ametnikke, poliitikuid või mistahes alal tegutsevaid inimesi. Aga oluline on põhimõtteliselt suhtumine töösse, kas teen seda korralikult ja täpselt või kiirustan,» sõnas ta.
Teisalt kritiseeris ta, et on mõned endised suured polikliinikud, kus sama katuse all töötavad nii perearstid kui eriarstid ja kus perearst on muudetud «eriarstiabi süsteemi sisseviskajaks» - ise ei uuri patsienti, küll aga varustab piisava tööga sama asutuse eriarste.
«Me oleme sellele viitanud, sest siin peaks haigekassa sekkuma - tegemist on ju otseselt maksumaksja raha raiskamisega, aga see on jäänud reageeringuta,» ütles perearstide seltsi juhatuse liige. «Haigekassa on jäänud mugavustsooni - tülikaid sisulisi kontrolltegevusi välditakse ja püütakse iga hinna eest kinni hoida mudelitest, millest aga arstiabisüsteem on ammu välja kasvanud.»
Samuti on Talviku sõnul muutunud oluliseks, kas tervishoiusüsteem toetab arstide tööd või koormab arstid üle mõttetute või liigsete kohustustega. Eestis on juhtunud viimane - see on tema arvates ka üks arstide väljarände põhjuseid.
Haigekassa esindaja tõrjus kriitikat. «Perearstide ülesannete defineerimine ei ole haigekassa, vaid sotsiaalministeeriumi pädevus, ütles haigekassa pressiesindaja Evelin Koppel. Need on reguleeritud sotsiaalministri määrusega «Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhend».