Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Negatiivne trend: ülekaal röövis eestlastelt mullu 42 600 eluaastat

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Panther Media/Scanpix

Iga teine täiskasvanu ja vähemalt üks kolmest 6–13-aastasest lapsest Eestis on ülekaaluline või rasvunud ning nende osakaal – eriti laste seas – kasvab iga aastaga.

Kui Eesti ülekaalulised täiskasvanud ei ole võrreldes teiste Euroopa riikidega veel kõige halvemas seisus, siis rasvumise probleem on meil üks Euroopa suurimaid. Euroopa 2008. aasta terviseuuringu kohaselt oli rasvumise Eestist rohkem levinud vaid Maltal ja Ungaris.

Ülekaalulise inimese kehamassiindeks on 25 ja 29,9 vahel, rasvunud inimese oma 30 või enam. Kehamassiindeks leidmiseks jagatakse kehakaal kilogrammides pikkuse ruuduga sentimeetrites.

Ülekaaluliste ja rasvunud täiskasvanud elanike osakaal, 2008
Ülekaaluliste ja rasvunud täiskasvanud elanike osakaal, 2008 Foto: sotsiaalministeerium

Koormus ühiskonnale kasvab

Eestis on sagenenud esmahaigestumus erinevatesse üleliigse kehakaaluga seotud haigustesse nagu rasvumise ja liigtoitumise muud vormid ning II tüüpi diabeet. 2015. aastal kaotasime kõrge kehamassiindeksi tõttu ligi 42 600 eluaastat, mis on keskmiselt 600 inimese terve eluiga.

Esmahaigestumus II tüüpi diabeeti ja rasvumise ning muude liigtoitumise vormidesse 100 000 elaniku kohta aastatel 2004–2014
Esmahaigestumus II tüüpi diabeeti ja rasvumise ning muude liigtoitumise vormidesse 100 000 elaniku kohta aastatel 2004–2014 Foto: sotsiaalministeerium

Võrreldes 2005. ja 2015. aastat on liigse kehakaalu tõttu kaotatud eluaastad Eestis kasvanud. Lähtudes sellest, et 2014. aastal oli sisemajanduse kogutoodang (SKT) ühe elaniku kohta 15 186 eurot, võib öelda, et kõrge kehamassiindeksi tõttu vähenes elanike tootlikkus umbes 647 miljoni euro võrra. Siinjuures tuleb arvestada, et see summa ei sisalda muid ülekaalulisuse ja rasvumisega kaasnevaid kulusid nagu näiteks ravi ja ravimitega seotud kulud.

Otsuseid on vaja teha juba nüüd

Erinevate abinõude mõju elanikkonna gruppidele on erinev. Näiteks mõjutavad lapsi rahanduspoliitilised meetmed ja reklaam rohkem kui täiskasvanuid. Lisaks on nende planeerimisel oluline arvestada kaasnevate kuludega – kõige kulukam on toitumise ja liikumise nõustamisteenus. Kõige odavamad on aga kõrge rasva-, soola- ja suhkrusisaldusega toidu turunduse piiramine ja rahanduspoliitilised meetmed.

Ülekaalu vähendamiseks kasutatavate meetmete rahvastikupõhised tervisetulemid (eluaastad ja tervisekaoga kohandatud eluaastad)
Ülekaalu vähendamiseks kasutatavate meetmete rahvastikupõhised tervisetulemid (eluaastad ja tervisekaoga kohandatud eluaastad) Foto: sotsiaalministeerium

Liigne kehakaal on saamas üks tõsisemaid rahvatervise probleeme, millel on suur koormus nii ravikindlustussüsteemile kui ka ühiskonnale tervikuna. Seetõttu oleks tarvis kiirelt ja efektiivselt rakendada tõenduspõhiseid ja toimivaid poliitikameetmeid, et võidelda ülekaalulisuse ja rasvumisega ning nendega kaasnevate terviseprobleemidega.

Artikkel ilmus esmakordselt sotsiaalministeeriumi ajaveebis.

Tagasi üles