Köha, nohu ja kipitav kõri on tüüpilised külmetushaiguse või gripi sümptomid, mistõttu tuleks aevastavatest ja köhivatest inimestest võimalusel eemale hoida.
Kui kaua on külmetushaigus nakkav?
Saksamaal Askleipose kliinikus töötav hügieeniarst dr Susanne Huggert selgitas ajalehele Bild, kuidas end külmetuse eest kaitsta.
Huggerti sõnul on külmetushaigust põhjustavad pisikud ja viirused nakkavad juba enne seda, kui inimene haigena voodisse jääb. Ühes aevastusest võib piisata selleks, et levitada ruumis ohtralt haigustekitajaid. Seega ei pruugi haigusest veel esmapilgul märkigi olla, kui inimene sellega juba ka teisi nakatama asub.
See, kui kaua haigus nakkab, sõltub haigustekitajast. Tavalise külmetuse tekitaja nakkab tavaliselt viis kuni seitse päeva, rasket haigust põhjustav viirus võib aga teistele inimestele edasi kanduda ka rohkem kui nädala jooksul. Nakkuste kontrollimise teeb raskeks see, et nakatunud inimene ei tunne ennast kohe haigena ja levitab näiteks köhahooga ümbruskonda hulga pisikuid.
Tugeva immuunsüsteemiga inimene, keda on tabanud külmetushaigus, saab tavaliselt umbes nädalaga terveks, kuid kui organismi vastupanuvõime haigustele on nõrgem, võib külmetus ka kauem kesta. Täiskasvanud tabab külmetushaigus keskmiselt kaks kuni neli korda aastas ja lapsi kuus kuni kümme korda. Esimesed märgid haigusest tekivad tavaliselt üks kuni kaks päeva pärast haigustekitajaga nakatumist.
Terveksjäämine õnnestub Huggerti sõnul kõige paremini siis, kui inimese eluviis on tervislik ja ta ka sööb tervislikku toitu, milles on piisavalt C-vitamiini. Oluline on ka regulaarselt käsi pesta, näiteks enne sööki ja siis, kui inimene poest koju tuleb. Eriti tähtis on see neile, kes viibivad ühes ruumis turtsuvate ja köhivate inimestega. Samuti ei tasuks tõtata kohe kätt suruma inimesega, kes endale just äsja pihku aevastas. Kui kehalist kokkupuudet nakkushaiguse käes vaevleva inimesega kuidagi vältida ei ole võimalik, tuleks käsi pärast seda põhjalikult pesta.