/nginx/o/2011/02/20/519958t1hf759.jpg)
Tervishoid sõltub paljuski antimikroobsetest ravimitest, mis ennetavad ja ravivad nakkusi. Mikroorganismide kasvav vastupanuvõime ravimitele ohustab tervishoiu suutlikust nakkusi edukalt kontrollida.
Haigustekitajad kasvatavad vastupanuvõimet ravimitele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mikroorganismide võime antimikroobsetele ravimitele vastu panna kandub geenidega järgmisele põlvkonnale. Kokkupuutel võivad vintskemad mikroorganismid kanduda ka inimeselt inimesele, erinevate liikide vahel ning ühest keskkonnast teise.
Antimikrobsete ravimite hulka kuuluvad viirusravimid, näiteks HIV vastu ja parasiitide vastased rohud, näiteks malaaria ravimiseks. Antibiootikumid kaitsevad bakteriaalsete nakkuste, näiteks tuberkuloosi eest. Nende liigtarbimine, vale kasutamine ja puudulik tarvitamine on viinud mikroorganismide vastupanuvõime kasvamisele rohtude suhtes.
Mida enam antibiootikume kasutatakse, seda suurem vastupanurisk on. Näiteks, mida rohkem toiduainetööstuses antibiootikume kasutatakse, seda suurema tõenäosusega tekib mikroorganisme, kellele on antibiootikumidele vastupanuvõime ning geenid, mis inimeste tervist ohustavad.
Haigustekitajate vastupanu ravimitele on saamas tervishoiu üheks põhiküsimuseks, kuna uued ravimid ei tule turule piisava kiirusega.
Euroopa Liidus, Norras ja Islandil avastatakse igal aastal pea 400 000 ravile allumatut nakkust, millega seostatakse igal aastal umbes 25 000 surmajuhtumit.