/nginx/o/2011/02/20/519961t1h884f.png)
Turism on suurim ja kiiresti arenev tööstusharu paljudes riikides, eriti arengumaades, kus turistide arv aasta-aastalt aina suureneb. Turismiga võivad kaasneda aga ka negatiivsed nähtused – üheks selliseks on lasteseksiturism, mida tuleb enam teadvustada üle maailma.
Kui näiteks 2006. aastal arvati olevat maailmas 846 miljonit rahvusvahelist turisti ja neli miljardit kodumaist turisti, siis 2020. aastaks ennustab prognoos juba 1,56 miljardit rahvusvahelist turisti üle maailma.
Turismil on väga positiivne kuvand, kuna reisimine ja uue avastamine pakub inimestele rõõmu, eneseteostust ja rahuldust. Turismitööstuse varjuküljel peidab end aga laste seksuaalne ekspluateerimine inimeste poolt, kes reisivad oma kodukandist või kodumaalt kaugemale.
Laste seksuaalne ekspluateerimine turistide poolt tunnistati suureks probleemiks Lõuna-Aasias juba eelmise sajandi 80ndatel. Sellega võitlemiseks loodi 90ndatel rahvusvaheline organisatsioon ECPAT (End Child Prostitution, Child Pornography and Trafficking of Children for Sexual Purposes) peakorteriga Bangkokis.
Aastatega on aga selgunud, et probleem on palju laialdasem, haarates enda alla praktiliselt kõiki maailma maid.
Kaugena tunduv probleem ilmutab end ka siinmail
Lasteseksturismi nö klassikalised sihtkohariigid on ECPATi andmeil Tai, Filipiinid, Brasiilia, uuemad sihtkohariigid aga Mehhiko, Kostariika, Guatemaala, Honduuras, Kameruun, Senegal, Cambia, Keenia, Lõuna-Aafrika, Kambodža, Bali, Loode-Venemaa, aga ka mitmed Lõuna- ja Kagu-Euroopa riigid.
Eestis on kõige enam kõmu tekitanud juhtum soome turisti Antti Ilmari Puustineniga kümmekond aastat tagasi. Ta elas mõnda aega Eestis eesmärgiga kirjutada raamat pedofiiliast, kuid hiljem selgus, et «kirjanik» ise oli pedofiilsete kalduvustega ja kuritarvitas meie lapsi.
Olles Soomes oma karistuse ära kandnud, pöördus ta muudetud nime all Eestisse tagasi. Üle-eelmise aasta märtsis mõisteti ta lasteporno omamise eest meie kohtusüsteemis uuesti süüdi.
Teine tuntum juhtum on pärit 2006. aastast, kui Saksamaa kodanik Hans-Joachim Fred Pylinski mõisteti meil süüdi väikeste poiste käperdamise pärast. Ajakirjanduses on ilmunud ka teateid eesti pedofiilidest, kes meie lastega koos välismaale reisivad.
Ka see nähtus, kui meie koolitüdrukud internetis seksuaalteenuseid pakuvad ja välismaalased või meie oma riigi kodanikud mõnest teisest maakonnast seetõttu kohale sõidavad, et neid ära kasutada, on samuti lasteseksiturism.
Sarnastest juhtumitest oma koolis rääkisid mulle ka 2010. aasta veebruaris Tallinnas rahvusvahelise turismimessi ajal kolm 14-15 aastast Tallinna koolinoort.
Lasteseksturistide lai skaala
Kui palju meil aga tegelikult lasteseksiturismi esineb, on raske väita, sest politseistatistikasse jõuab sedalaadi kuritegudest vaid väike osa.
Kui tavaliselt peetakse lasteseksiturismi riskirühma kuuluvateks vaestest perekondadest pärit või väärkoheldud ja hooletusse jäetud, samuti vähese haridusega ja düsfunktsionaalsetest peredest pärit lapsi, siis järjest rohkem näeme lasteseksiturismi ohvrite seas ka keskklassi taustaga lapsi ja noori, kes on mõjutatud materialismist ja tarbijalikkusest (sageli eakaaslaste survel) ning pole teadlikud seksuaalse väärkohtlemise rasketest tagajärgedest ja ohtudest.
Kes siis ikkagi on need inimesed, kes turismireisil olles lapsi seksuaalselt ära kasutavad?
Nad võivad olla abielus või vallalised, mees- või naissoost, välismaalased või kohalikud, jõukad inimesed või odavreiside kasutajad, nii eduka kui ka kehva sotsiaalmajandusliku taustaga.
Suurim osa lasteseksituristidest moodustavad olukorda ära kasutavad seksituristid – inimesed, kes ei reisi küll sihiga lapsi ära kasutada, kuid «libastuvad» olukorras, kus lapsed on tehtud väga kättesaadavaks.
Neid mõjutavad situatsioonid, kus valitseb anonüümsus, olles reisinud kodust kaugele, eemale tavapärastest sotsiaalsetest normidest.
Teise grupi moodustavad inimesed, kes eelistavad küll seksuaalvahekorda lapseealistega, kuid tunnevad seksuaalset tõmmet ka täiskasvanute suhtes. Nende ohvriteks on tavaliselt murdeikka jõudvad või noorukieas lapsed.
Kolmandasse gruppi kuuluvad aga pedofiilid ehk isikud, kes seksuaalpartneritena kasutavad ainult lapsi – reeglina eelpuberteediealisi poisse ja tüdrukuid. Neid leidub lasteseksituristide seas kõige vähem.