Kas riigi toel võib pääseda spaasse?

Massaaži riigi raha eest ei saa.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Sotsiaalkindlustusameti sõnul ei ole spaateenused kuulunud ega kuulu ka praegu rehabilitatsiooniteenuste hulka, kuid rehabilitatsiooniteenust võivad osutada erinevad asutused, teiste seas ka spaad.

Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalteenuste üksuse nõunik Airi Nõmme ütles, et ametil on juba palju aastaid sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse lepingud näiteks erinevate MTÜde, koolide, haiglate ja sanatooriumidega, kirjutab Terviseuudised.

Olenemata asutuse tüübist peavad kõik meie lepingupartnerid osutama ühetaolist rehabilitatsiooniteenust vastavalt sotsiaalhoolekande seadusega ja sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud nõuetele.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eesmärk on puudega inimese iseseisva toimetuleku parandamine. Teenused võivad olla erinevad nõustamised, abivahendite ja keskkonnakohanduste vajaduse hindamine ja määramine/soovitamine ning sellised füüsilised tegevused, milles inimene ise aktiivselt osaleb. Näiteks õpib uusi igapäevaelu oskusi, harjutab erinevaid tegevusi näiteks koos abivahendiga või võimleb.

Seetõttu ei rahastata selle teenuse puhul riigieelarvest nn passiivseid protseduure, näiteks massaaže või soolakambrites käimist. Nõmme tõdes, et võimlemine võib toimuda ka basseinis, sest teatud tervisekahjustusega inimestel on seal lihtsam võimelda kui saalis. «Oleme teadlikud, et inimesed eelistavad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saada spaades, sest füüsiline ja sotsiaalne keskkond loob seal lisaväärtust,» lausus Nõmme. Tema sõnul eelistatakse spaad haiglale näiteks meeldivama ümbruse, suurema suhtlemisvõimaluse ja parema toitlustuse pärast.

Raske ja sügava puudega lapse vanemad hindavad, et see võib olla aasta jooksul ainus aeg, mil nad ise ka veidi argirutiinist puhata saavad. Sellised väärtused, mille eest riik küll eraldi ei maksa, kuid mida spaa lisaks pakub, ahvatlevad teenuse kasutajat võimalusel valima spaa.

Loe pikemalt Terviseuudistest.

Populaarne

Tagasi üles