Haiglatragöödia viimane vaatus: Ida-Viru arst pääseb vanglast, kuid peab ilmselt maksma kahjutasu

Igor Gorjatšjov Jõhvi kohtumajas. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Eile Viru maakohtus lõppenud protsessil, kus prokuratuur süüdistas arst Igor Gorjatšjovi patsiendi surma põhjustamises ettevaatamatusest, küsis prokurör kohtualusele kahe aasta pikkust tingimisi vangistust.

«Igaühel on õigus elule,» ütles eilsel kohtuistungil Viru ringkonnaprokurör Olga Dorogan, kirjutab Põhjarannik. «See õigus on tagatud põhiseadusega. Seega on riigil kohustus tagada inimeste õiguste igakülgne ja täielik kaitse,» lisas Dorogan, kes rõhutas, et inimeste põhiõiguste kaitseks peaks ka arste rikkumiste eest kriminaalvastutusele võtta.

Kriminaalsüüdistus sai alguse 2012. aasta 24. novembri õhtul Ida-Viru keskhaigla EMOs aset leidnud juhtumist, kui kiirabi tõi sinna sillamäelase Valeri (42). EMOs valves olnud arst Igor Gorjatšjov (39) diagnoosis Valeril soolenakkuse ja saatis ta kodusele ravile, kuid 25. novembri varahommikul tõi kiirabi Valeri taas haiglasse, kus ta suri vaatamata haiglas tehtud operatsioonile.

Pärast Valeri surma pöördusid tema omaksed tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni poole, kes tuvastas, et arsti tegevuses ilmnes vigu. Lähedased pöördusid politseisse ja lahang tegi kindlaks, et Valeri suri kaksteistsõrmiksoole haavandist tekkinud arteriaalse verejooksu tõttu. Dorogani sõnul kinnitasid nii 12 asjatundjast koosnev tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjon kui ka kriminaalmenetlusse kaasatud Tartu ülikooli kliinikumi kirurgid, et arst verejooksu õigel ajal ei tuvastanud.

Prokurör palus Igor Gorjatšov süüdi mõista ning määrata talle kahe aasta pikkune tingimisi vangistus kolme aasta pikkuse katseajaga, mille vältel ta allutatakse käitumiskontrollile. Samuti soovib süüdistaja lisakaristusena keelata Gorjatšjovil kolm aastat arstina töötada. Lisaks palus prokurör rahuldada arsti vastu esitatud  tsiviilhagi ligi 50 000 euro ulatuses, millest 35 000 on moraalne kahjutasu.

Kaitsja peab süüdistust vastuoluliseks

Gorjatšovi kaitsja, vandeadvokaat Jüri Leppik palus oma kaitsealuse õigeksmõistmist süü tõendamatuse tõttu. Tema sõnul ei ole tõendatud, et eelmisel päeval pani arst vale diagnoosi ega teinud vajalikke protseduure ning et just seetõttu saabus surm. Samuti seadis ta kahtluse alla ekspertiisiakti, kuna seal ei figureeri üks arst, kelle prokurör oli oma määrusega eksperdiks kinnitanud.

«Minu seisukoht on, et Gorjatšov tuleb õigeks mõista. Pärast seda, kui patsient oli taas haiglasse jõudnud, teostati raviprotseduurid, mille kohta on kõik kinnitanud, et need olid õigeaegsed ja vastasid ravikvaliteedi nõuetele,» kommenteeris Leppik Postimehele. Kaitsja sõnul on süüdistus vastuoluline. «Ühelt poolt öeldakse, et seda, et patsienti õhtul haiglasse ei kirjutatud, võib käsitleda veana, kuid teiselt poolt öeldakse, et järgmisel päeval toimunud haiglasse vastuvõtmine ja ravi oli õigeaegne ja vastas igati ravikvaliteedi nõuetele. Kui sellel, mis eelmisel päeval juhtus, ei ole mingit tähtsust, siis ei saa seda ka kellelegi ette heita,» lisas Leppik.

Peale selle ei ole Leppiku sõnul keegi ka öelnud, et Gorjatšov pani 24. novembri õhtul Valerile vale diagnoosi. «Vastupidi, ma võin kinnitada, et eksperdid ülekuulamisel kinnitasid, et kui tal oleks samasugune arteriaalne verejooks olnud juba õhtul, siis ta hommikuni ei oleks elanud,» rääkis Leppik.

Kriminaalõigus võiks arvestada arsti töö erisustega

Leppiku sõnul ei väida keegi, et Gorjatšov oleks tahtlikult inimese ravimata jätnud. Kuna sarnaseid vigu võib aga ette tulla paljudel arstidel, siis peaks seadusandja tema hinnangul kaaluma seadusemuudatust, mis võimaldaks arstide üle kohut mõistes arvestada nende töö iseärasustega.

«Näiteks kui keegi kogemata sõidab jalakäiale ülekäigurajal otsa, siis selleks on meil eraldi paragrahv olemas, aga arstide töö erisustega hetkel ei arvestata. Ma kindlasti ei väida, et arstid võivad kõike teha ja nende karistamine peaks olema võimatu, aga peaks võimalikult täpselt läbi mõtlema, missugused on nende töö iseärasused,» rääkis Leppik. Sarnaselt käsitletakse tema sõnul näiteks tööõiguses tööl juhtuvaid õnnetusi. Praegu käsitletakse arsti eksimusi tema sõnul sisuliselt mõrvana, mis ei pruugi alati õiglane olla.   

Kohus teeb oma otsuse teatavaks 29. detsembril.

Postimees on selgituste saamiseks pöördunud ka prokuratuuri poole, kuid seni ei ole prokuratuur oma seisukohti Postimehele täpsemalt kommenteerinud.

Kohtuistungil toimunust loe lähemalt tänasest Põhjarannikust.