Inimesi vaevavad peamiselt kaks üsna erineva päritoluga kopsuhaigust, mis nõuavad aga ühtemoodi pidevat ravimist ja jälgimist, kuna muutuvad krooniliseks.
Eesti inimesi vaevavad kaks kroonilist kopsuhaigust
Need haigused on astma ja KOK, kirjutab Terviseuudised. Kui KOKi on võimalik ennetada, siis astma tekkepõhjust sageli ei teatagi.
Astma
Astma on üks enam levinud kroonilisi haigusi maailmas. Tänapäevaste ravimitega on peaaegu kõigil astmahaigetel võimalus haigus kontrolli alla saada ja elada täisväärtuslikku elu. Astma täpset tekkepõhjust ei teata. Olulist rolli mängib pärilik eelsoodumus ning keskkonnast tulenevad tegurid.
Astma ravi eesmärk on saavutada püsiv kontroll astma üle. See tähendab, et astma sümptomid puuduvad, ägenemised on ennetatud ja kopsufunktsioon püsib normaalsena.
Seda, kas astma on kontrolli all või mitte, saab hõlpsasti hinnata astma kontrolli testi ehk AKT abil. See on viiest küsimusest koosnev test, mille täitmisel saadud punktide arv (5-25) näitab, kui hästi on astma käesoleval hetkel kontrolli all.
KOK
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ehk KOK on krooniline, kuid samas välditav ja ravitav haigus, mida iseloomustab õhuvoolu liikumise takistus hingamisteedes. Tavaliselt on see haigus progresseeruv ja seotud kopsu mittenormaalse põletikulise vastusega sissehingatud kahjulikele osakestele või gaasidele.
KOKi korral tekib püsiv takistus hingamisteedes põletiku tõttu väikestes hingamisteedes, hingamisteede valendik kitseneb. Samuti võib haigus viia kopsukoe hävinemiseni. KOKi üks peamisi põhjustajaid on suitsetamine.
KOKi peamised sümptomid on köha, rögaeritus, õhupuudus ja koormustaluvuse langus. Sümptomid ägenevad tavaliselt füüsilise aktiivsuse korral ja hingamisteede infektsioonide ajal.
Ravi ei tervenda patsienti, ent vähendab kaebusi ja aeglustab kopsukahjustuse süvenemist.
Ravi põhitingimused on suitsetamise lõpetamine, füüsilise aktiivsuse säilitamine ja individuaalse ravikava jälgimine.