Ekspert tänasel laste tervishoiu arutelul: üks põlvkond on maha magatud

Osa Eesti laste olulisi terviseprobleeme jääb märkamata, sest nad ei jõua õigel ajal arsti juurde kontrolli. Foto: Panther Media/Scanpix

Täna kel 13 toimunud riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil arutati laste tervishoiu kitsaskohtade üle ja rõhutati, et Eesti laste tervisemurede lahendamiseks ja ennetamiseks on tarvis senine laste tervishoiusüsteem kiiresti üle vaadata.

Tänase arutelu teema oli riigikontrolli aruanne «Riigi tegevus laste tervise hoidmisel ja ravimisel». Aruandest selgus, et paljud Eesti last terviseprobleemid jäävad õigel ajal avastamata, sest lapsed ei jõua õigel ajal arsti juurde kontrolli. Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon võttis vastu otsuse ja tegi omapoolsed soovitused sotsiaalministeeriumile, haridus- ja teadusministeeriumile ning Eesti haigekassale, et edendada senisest enam laste tervishoiukorraldust.

«Kui tavakodanikule, kes leob seda auditit, on paljud faktid šokeerivad, siis kahjuks pean ütlema, et lastearstidele ei tulnud need tulemused üllatusena,» rääkis Eesti lastearstide seltsi president, laste endokrinoloog Ülle Einberg. «Paljusid laste haigusi ei märgata ja ravi ei ole alati järjepidev.»

Erikomisjoni esimehe Mihhail Stalnuhhini sõnul on täna oluline rõhku panna lastele suunatud tervishoiuteenustele. «Peame tagama teenuste senisest kõrgema taseme ja kättesaadavuse ning ühtlustama süsteemi,» sõnas esimees. Stalnuhhini sõnul on samuti tähtis ka tervise edendamine ja põhjalikum teavitustöö laste, nende vanemate, arstide ja õpetajate seas. «Laste tervist tuleb hoida ja selleks ka toetav keskkond tagada. Nendele suunatud tervishoiuteenustele ja tervisekasvatusele tuleb hakata senisest rohkem tähelepanu pöörama. Selleks otsustasime erikomisjoniga teha ettepanekud, mis võiksid olla asutustele suunisteks laste tervishoiukorralduse edendamisel,» lisas ta. Stalnuhhini sõnul näitab riigikontrolli aruanne, et on viimane aeg vastu võtta otsuseid, mis muudaksid Eestis laste tervise kontrollimise seisu.

«Üks põlvkond on meil maha magatud,» rääkis Tallinna lastehaigla psühhiaatriakliiniku juhataja Anne Kleinberg. Tema sõnul on lapsed «olnud ripakil» ligi 20 aastat, mistõttu tuleb tervishoiud järgmise kümne aasta jooksul väga palju keerulisi juhtumeid juurde. Ta lisas, et lapsevanemad ei ole mitte alati pahatahtlikud, vaid sageli võib olla lapse hooletusse jätmise probleemi põhjuseks ka see, et nad ei saa ise oma probleemidega hakkama. «Mina olen psühhiaater ja näen, et isa joob ja ema on depressioonis. Neid vanemaid on vaja aidata,» rõhutas ta. Kleinberg lisas, et paberi peal tehtud otsustest ilma eelarveta kasu ei ole.

Vaja on ühtset süsteemi

Erikomisjoni tegi kokku 18 soovitust. Nende hulgas on ettepanek sotsiaalministeeriumile välja töötada ja rakendada laste tervise jälgimisel ning ravimisel integreeritud teenuste kontseptsioon. See tähendab, et perearstiteenus, koolitervishoiuteenus, eriarstiabi, õppenõustamise tugiteenused ja lastekaitse tuleks ühendada toimivaks ning koordineeritud süsteemiks.

«Kui räägime info liikumisest, siis mul on piinlik tunnistada, et täna on 21. November ja meil ei ole ülevaadet selle kohta, millised seitsmeaastastest lastest on kooli läinud. Kui me oleme infotehnoloogia esiriik, siis miks see info ei liigu?» küsis Tallinna perearstide seltsi esinaine Le Vallikivi. Ta lisas, et beebide ja koolieelikute kontroll toimib Eestis praegu hästi, mis tähendab, et sellist süsteemi on võimalik Eestis edukalt kohaldada.

Nii riigikontrolli auditijuhi Mart Vain kui arutelust osa võtnud arstid olid ühel nõul, et luua tuleks üks ühtne e-tervise infosüsteem, mis lähtuks patsientide vajadustest ja millele pääseksid lisaks perearstidele ligi ka kooliõed.

See aitaks lahendada ka praegust olukorda, mis ei sunni lapse tervise suhtes hooletut lapsevanemat kuidagi oma käitumist muutma. «Kui lapsevanem on hooletu ja ei lähe lapsega ettenähtud raviseansile, siis parimal juhul tervishoiutöötaja kontakteerub lapsevanemaga ja kui lapsevanem ei reageeri, siis sinna paika see jääb,» rääkis Vain.

Kui ühtsesse laste tervise jälgimise süsteemi oleks lisaks perearstidele kaasatud ka kooliõed, tugiteenuste pakkujad ja lastekaitse, siis võiks olukord muutuda. Näiteks saaks perearst muudatuse jõustumisel süsteemist näha, kui pereõde lapse tema juurde suunab. Kui vanem lapsega siis teatud aja jooksul arsti vastuvõtule ei lähe, võiks perearstil olla kohustus lapsevanemaga ühendust võtta ja talle selgitada, miks on tervisekontroll oluline. Kui lapsevanem ka siis ei reageeri, tuleks ühendust võtta lastekaitsega, kes vajadusel sekkub. Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri Janar Holmi sõnul on keskne süsteem oluline ka ressursipuuduse vähendamiseks, sest aitaks vältida tegevuste dubleerimist.

Kooliõed ei suhtle piisavalt vanematega

«Tervisekontrollis käimine on üks peamine haiguse ennetamise viise,» rõhutas riigikontrolli auditijuht Mart Vain. Audit näitas tema sõnul, et laste kontrollis käimine on ebaregulaarne ja sõltub laste vanusest. Olukorra parandamisele aitaks tema sõnul kaasa kooliõdede süsteemi täiendamine, sest just kooliõed peaksid probleemi olemasolul seda ka märkama.  

Praegu ei ole 14 üldhariduskoolis kooliõde, mistõttu on kooliõeta ligikaudu tuhat kooliõpilast. Kuna paljudes suuremates koolides on vaid üks kooliõde, siis ei saa ligikaudu 34 000 õpilast nõuetekohast teenust.

Kooliõdede vähesuse üheks oluliseks põhjuseks on põhimõte, mille kohaselt haigekassa rahastab kooli tervishoiuteenust 11 kuul aastas, samas kui ülejäänud õed saavad palka 12 kuud aastas. «Seni oleme koolitervishoiu teenust rahastades lähtunud põhimõttest, et seda teenust ühel kuul aastast ei osutata ja selle eest haigekassa ei maksa,» selgitas Eesti haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross.

Kooliõdede esindajad SA Tallinna Koolitervishoid ja Tartu Koolitervishoiu OÜ on seisukohal, et see suurendab kooliõdede puudust, sest motiveeritud ja heal tasemel kooliõdede leidmine muutub üha keerulisemaks tingimustes, mil kooliõed teenivad aastas ühe kuupalga vähem kui ülejäänud õed. Ross rõhutas, et haigekassa on valmis neid põhimõtteid üle vaatama. Kooliõe teenuse pakkumist takistab ka 86,28 euro suurune riigilõiv.

Kui kooliõde ka olemas on, ei tähenda, et tema soovitused lapsevanemani jõuaksid ja et vanem selle põhjal ka lapsega arsti poole pöördub. Vainu sõnul ei suhtle 30 protsenti kooliõdedest lapsevanematega. Lastest, kelle kooliõde arsti vastuvõtule suunab, jõuab sinna aga alla poole. «Kui kooliõel ei ole tervet pilti lapse seisundist, siis ei saa ta seda adekvaatselt hinnata,» rõhutas Vain.  

Selle olulised põhjused on riigikontrolli hinnangul arstiabi kehv kättesaadavus, pikk tee, mis tuleb arsti juurde jõudmiseks läbida ja pikad ravijärjekorrad. Väga suurt tolli mängib ka lapsevanemate vähene teadlikkus ja hooletus. Näiteks saab rasvunud lastest nelja aastat järjest vajalikku ravi vaid neli protsenti, samas, kui esimesel aastal saab vajalikku ravi 58 protsenti rasvunud lastest. «Seni ei ole Eestis rakendatud ühtegi teaduspõhist sekkumist rasvunute raviks, ei ole ravijuhendit ja ei ole juhtumikorralduslikku lähenemist,» rääkis Vain.

Tervisekeskuses võiks abi olla lastearstist

«Seni ei ole me saanud aru, miks tervisekeskustesse ei ole sisse lülitatud laste arstiabi teenust,» rääkis Einberg. Tema sõnul seatakse lapsed nii täiskasvanutega ebavõrdsesse seisu, sest täiskasvanud saavad tervisekeskusest üldarstiabi, kuid perearstid laste probleeme alati ära ei tunne.

Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel üldpediaatri vastuvõttude pakkumist tervisekeskustes seni vajalikuks ei ole pidanud, küll aga rõhutas ta vajadust koondada tervisekeskustesse paljude erinevate valdkondade spetsialistid.

Koppeli sõnul on praegu ülevaatamisel ka 2009. aastast pärit laste tervise jälgimise juhend, mis peaks uuendatud saama 2017. aasta teisel poolel. Juhendi muutmisel pööratakse temas sõnul tähelepanu ka sellele, kui palju kontrollkäike lapsed tegelikult perearstide ja teiste spetsialistide juurde tegema peaksid.

Samuti on erikomisjon oma soovitustes ära märkinud, et haridus- ja teadusministeeriumil tuleks tagada vajaduspõhine tugiteenuste osutamine lastele, noortele ja nende peredele. Holmi sõnul oleks kasu ka sellest, kui viia õpetajate programmi sisse krooniliste haigustega laste märkamise koolitus, nii et õpetaja saaks korraldada ka info vahetust kooliõe ja lapsevanemate vahel. Lisaks peaks erinevaid liikumisharrastusi tutvustama ja soosima ka kehalise kasvatuse tund.   

Tervise arengu instituudi tervise edendamise osakonna juhataja Tiia Perteli sõnul peaks senisest rohkem tähelepanu pöörama ka haiguste ennetamsele. Positiivse näitena tõi ta välja lapsevanematele mõeldud tõenduspõhise programmi «Imelised aastad», mille abil jagatavat nõu vajaks palju rohkem lapsevanemaid kui on neid, kellele seda on juba antud.

Kui riigikogu esindajad kutsusid arste ja õdesid üles oma probleemidele rohkem tähelepanu juhtima ja poliitkuid varem survestama, siis Eesti arstide liidu peasekretäri Katrin Rehemaa sõnul on see esimene kord, mil poliitikud sellise üleskutse teevad. Nii tema kui ka Einbergi sõnul on varem arstide ettepanekuid pigem eiratud.

Arutelule on kutsutud sotsiaalministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, haigekassa, tervise arengu instituudi, arstide liidu, lastearstide seltsi, psühhiaatrite seltsi, perearstide seltsi, SA Tallinna Koolitervishoiu, Tartu Koolitervishoiu OÜ ning riigikontrolli esindajad.