Haigla selgitab: miks pidi vastsünnitanud eestlanna Soome haiglas põrandal magama?

Jorvi haigla vastsündinute osakond. Foto: Aire Lahe

Eestlanna Aire Lahe kirjutas sotsiaalmeedias mõni päev tagasi lapse ilmale toonud Eesti ema ebameeldivast läbielamisest Soome lastehaiglas.

«Uskumatu, aga tõsi!!!! Kahepäevase lapsega haiglasse sattudes ema lubatakse haiglasse kaasa, aga ema magamiskoht on pildil oleva õhukese madratsi peal. Ema ei saa haiglas süüa, ainult hommikusöögi võib tellida kolme euro eest,» kirjutas Facebookis naine.

«Sellised tingimused siis kaks päeva tagasi sünnitanud emal... »

Sellised tingimused olid eestlannal Espoos Jorvi haigla lasteosakonnas.

«Asjaosalised ei soovi oma andmeid avalikustada. Ka minu postituse mõte ei olnud seda konkreetset juhtumit lahata vaid üldsusele teada anda, mis toimub Soome lastehaiglates. Ja tekitada arutelu asja ümber,» rääkis Lahe Postimehele.

Haiglas põrandal maganud ema oli ravikindlustatud Soomes. Facebookis avaldatud pildi kommentaaridest selgub, et sarnases olukorras on Jorvi haiglas olnud paljud emad.

«Oleme olnud samuti Jorvis siis 6a, aga kaasas oli kahekuune rinnalaps, muud varianti ei olnud. Jah, oli raske, kuid ei tulnud pähe viriseda, tähtis oli et kõik korda saaks,» kommenteeris väikese tüdruku ema Marite Rammul.

«Ma ütlen selle peale, et vedamine, et üldse lubatakse lapse juurde haiglasse jääda! Mina näiteks oma enneaegse juurde ei saanud jääda... Ja haigla oli kodust 30km. Öeldigi, et bussid ju sõidavad. Oleksin pidanud kolm korda bussi vahetama! Mis sest, et just keiser tehtud... Ja mul läks veel hästi! Ühe teise ema enneaegne viidi voodikohtade puudumise tõttu üle 200km kaugusele asuvasse haiglasse!» lisas Eva Alango.

Vanas majas on ruumi vähe

Jorvi haigla direktor Jari Petäjä ei soovinud küll konkreetset juhtumit kommenteerida, kuid kinnitas, et vastsündinute emad magavad Jorvi haiglas sageli lapse kõrval madratsil. Ta rõhutas, et mõningased ebamugavused on seotud haigla pediaatriaosakonna ehitamise ajaga, mis jääb 1970. aastatesse.

«Jorvi haigla teenindab peamiselt kohalikke elanikke ja Soome peredel on seetõttu võimalik ööseks koju minna ja hommikul tagasi tulla. Suur osa emadest otsustab lapse kõrvale jääda. Mida väiksem on laps, seda sagedamini selle kasuks otsustatakse. Tavaliselt saame head tagasisidet patsientidelt, kes mõistavad meie ruumimuret,» selgitas Petäjä.

Petäja sõnul näeb rahvusvaheline hea pediaatria tava ette, et ema ja lapse kokkujäämist soositakse vaatamata takistustele, mida võivad põhjustada vanad hooned. Direktori hinnangul annab haigla olemasolevaid võimalusi arvestades endast parima.

«Mõistan ka Jorvi haigla meeletut koormust, see on ainukeseks suuremaks haiglaks väga suurele nii-öelda maapiirkonnale,» kirjutas Rammul Faeookis. Tema sõnul on mõistetav, et väikeses palatis voodi jaoks kohta ei ole. Ta lisas siiski, et sünnitama ta selles haiglas nõus ei olnud, sest haigla suuruse tõttu kui ei ole võimalik patsientidele niivõrd personaalselt läheneda kui väiksemas haiglas.

Jorvis sünnitanud saavad voodikoha

Petäjä sõnul saavad siiski just Jorvi haiglas koha peal sünnitanud vastsed emad voodikoha, mis võimaldab neil mugavalt lapse juures olla. Haiglas on üksnes vastsündinutele mõeldud palat. Sinna viiakse ainult need lapsed, kes on sündinud kas Jorvi haigla sünnitusosakonnas või tuuakse Jorvisse Helsingi haigla intensiivraviosakonnast. Üksikpalateid selles haigla osas Petäjä sõnul ei ole.

«Kui beebi sünnib Jorvis, saavad emad pikendada oma viibimist sünnituspalatis ja nii saavad nad veeta võimalikult palju aega koos oma vastsündinute palatis viibiva beebiga. Emad magavad korralikes voodites haigla teises osas ja käivad vastsündinuid vaatamas,» rääkis Petäjä. Kui vastsündinul on tekkinud nakkus, siis saab tema sõnul lapse pärast tema tervisliku seisundi paranemist ema juurde sünnituspalatisse viia ka juhul, kui antibiootikumide kuur veel kestab.

«Kui vastsündinu tuuakse haigla erakorralise meditsiini osakonda, viiakse ta teise palatisse, kus on eri vanuses lapsed. Selles palatis ei ole voodeid, sest nende jaoks ei ole piisavalt ruumi. Selle asemel julgustatakse iga ema (või isa) ööseks lapse juurde jääma ja ööbima madratsil, mis palatisse ära mahub,» selgitas Petäjä. Tema sõnul võib voodi kõrval olev madrats fotol välja näha küll nagu telklaager, kuid tegelikult on värsketele emadele haiglas tagatud võimalikult mugavad tingimused.

Söök on maitsev ja soodne

Rammuli meenutas, et haiglas pakuti süüa, kuid selleks pidi õelt kupongi küsima. Temas õnul ei tohtinud haiglas olevate laste vanemad sealsete töötajatega samas sööklas süüa, kuid said haigla kööginurgas kaasa toodud sööki soendada ning endale ka sooja jooki teha. Olemas oli ka külmkapp. Rammul rõhutas, et haigla töötajad olid  sõbralikud ja väga abivalmid.

Petäjä möönis, et haiglapäeva hinna sees ei ole lapsevanematele mõeldud toitu. Ta rõhutas siiski, et söömata keegi ei jää, sest haigla kohvikust saavad lapsevanemad väga hea kvaliteediga ja maitsvat toitu tavalisest soodsama hinnaga. Samad hinnad kehtivad ka haigla töötajatele.

«Meil oli tõepoolest programm, mille raames aitasime last rinnaga toitvaid emasid ja jagasime neile kohviku kuponge,» lisas Petäjä. Tema sõnul oli haigla sunnitud selle tegevuse lõpetama kaebuste tõttu, milles väideti, et emade selline toetamisega diskrimineeritakse suuremate laste emasid ja kõiki isasid.

Lahe olukorraga siiski rahul ega leppinud ei ole. «Minule jääb mulje, et emad on ise oma suhtumisega ja kõigega leppimisega palju kaasa aidanud olukorra tekkimisele, kus ebainimlikke tingimusi peetakse normaalseks. Mõned siin lausa võitlevad selle eest, et madratsid asendataks kivipõrandaga. Ja riik ei teegi midagi, sest emad on tänulikud ja rahul,» kirjutas ta Facebookis.

Petäjä sõnul peaksid Jorvi haigla ruumimured siiski peagi lahenema, sest 2019–2025. aastal valmib uus hoone koos uhiuue pediaatriaosakonnaga.