Kui tervishoiu rahastamine Eestis ei kasva, siis südamehaigetele võib see nii Eha kui ka Laanmetsa sõnul tähendada seda, et järjekorrad kasvavad veelgi ja järgmisel aastal nad plaanilisele ravile enam ei saa. «Ravijärjekorrad on kuudepikkused. Hakkasime juba teises kvartalis järjekorras nihutama neid patsiente, keda oli vähegi võimalik nihutada. Selle aasta lõpus peame seda teenust osutama jällegi tasuta, sest lepingud on täis, ning ületöö makstakse vaid 0,2 koefitsendiga,» rääkis Laanmets. «Kas poest saab leiba aasta lõpus samuti 0,2 koefitsendiga?»
Ka kliinikumi EMOsse hiljuti toodud südameprobleemidega patsiendi aeg sai Eha sõnul kirja pandud juba selle aasta keskel, kui oli selge, et plaaniliste haigete raviks sel aastal enam raha ei jätku. Infarkti tänapäevane ravimine on minutite küsimus, siin ei ole aega arutleda ja abi küsida,» lisas ta. Erakorralised haiged on Eha sõnul 60 protsenti südamehaigetest. Ta rõhutas, et tänapäevase arstiabi tagamine kõigile Eesti inimestele on oluline ka inimeste turvatunde seisukohalt.
Ka Hinsbergi sõnul seab rahastusele piirid ravikindlustuse eelarve. «Planeerides Eesti elanikele vajalikke tervishoiuteenuseid, peame kogu teenuste loetelu ja ka erialade lepinguid vaatama tervikuna – inimesed on õigustatud ravi saama kõigi tervisemurede korral,» rääkis ta.
Südamestimulaatorit peagi riigi kulul ei saa
Kardioloogide seltsi hinnangul on haigekassa jätnud katmata paljud väga olulised teenused: infarktihaigete invasiivse ravi ööpäevaringne valveteenistus, ehhokardiograafi ööpäevaringne valveteenistus, ööpäevaringne EMO konsultandi valveteenistus, üks kardioloog kuue intensiivravi patsiendi kohta, rütmihäirete kompleksablatsioon, südame veresoonte komplekslaiendamine, südame veresoontesisene piltdiagnostika jne.