Südamearstid: peagi võib haige ravile pääseda vaid kiirabiga

Professor Jaan Eha. Foto: Sille Annuk

Eesti Kardioloogide Seltsi hinnangul halvendab haigekassa kavandatav kahe miljoni euro suurune südamehaiguste raviks ettenähtud raha vähendamine ravi kättesaadavust oluliselt. Haigekassa kinnitusel ei ole südamehaiguste raviraha siiski sel aastal plaanis vähendada.

Praegu räägivad haiglad haigekassaga läbi järgmise aasta lepinguid. «Kardioloogide seltsi  on püüdnud haigekassaga ravimahtude, samuti ka hinnakirjas läbi rääkida, kuid kahjuks ei ole see vilja kandnud,» rääkis Eesti Kardioloogide Seltsi president dr Peep Laanmets. Selts leiab, et kuna otsesuhtlus haigekassaga on olnud südamehaiguste ravireeglite koostamisel ekspertide arvamusi ja tänapäeva seisukohti ignoreeriv, siis tuleb südamearstidel avalikkust hoiatada.

Kardioloogide selts hoiatab, et haigekassa kärpis juba 2016. aastaks südamehaigete raviraha kolme miljoni euro võrra ning järgmisel aastal on plaanis veel kahe miljoni euro suurune kärbe. Sel aastal on kaks suurimat kardioloogiakeskust pidanud suuremast osast plaanilisest ravist juba loobuma, sest lepingujärgse rahaga saab aidata vaid erakorralist arstiabi vajavaid haigeid.

Eesti Haigekassa terviseedenduse ja kommunikatsiooni talituse juhi Liis Hinsbergi sõnul ei ole haigekassal siiski plaanis kardioloogia eriala teenuste rahastamist tuleval aastal vähendada, vaid rahastamine jätkub vähemalt käesoleva aasta tasemel. Tema hinnangul ei vähenda tervishoiuteenuste hinnakirja ajakohastamine järgmisel aastal kardioloogia teenuste kättesaadavust ega kvaliteetse ravi võimalusi. «Peame väga oluliseks, et nii täna kui ka tulevikus oleks Eesti ravikindlustatud inimestel võimalik saada tänapäevast ja kvaliteetset südamehaiguste diagnostikat ja ravi,» lisas Hinsberg.

Krooniline alarahastatus

Laanmetsa sõnul ei ole südamehaiguste ravi juba aastaid piisavalt rahastatud, samas kui kaasaegse raviteenuse pakkumine läheb üha kallimaks. Tehtud otsuste tõttu kannatavad seltsi hinnangul kõige enam südame- ja veresoonkonna haigusi põdevad patsiendid ning see haiguste rühm on suurim haigestumise ja surma põhjustaja Eestis. Neile ei suudeta südamearstide hinnangul alates 2016. aastast ravi tagada varasemate aastate tasemel.

«Olukord on isegi drastilisem kui kardioloogid oma avalduses kirjeldavad,» lisas Tartu Ülikooli kliinikumi südamekliiniku juhataja professor Jaan Eha. «Kogu Eesti tervishoid on alarahastatud, sest poliitikutel on olulised otsused tegemata. Traditsiooniliselt kirutakse vaid haigekassat, kuid probleemi juured asuvad selles, et valdkonna eest vastutavad poliitikud on ignoreerinud raskesti lahendatavaid probleeme. Seetõttu peavad arstid tegema halbu ja väga halbu otsuseid ning patsiendid kannatama.»

Väga oluline probleem on Eha sõnul see, et kroonilised haiged ei saa õigel ajal ravi ja nende haigused lähevad ägedaks, mis tähendab erakorralist hospitaliseerimist, suuremaid ravikulusid ja kesisemaid tulemusi.  Tartu Ülikooli kliinikum pidi tema sõnul selle aasta alguses rahapuuduse tõttu kardioloogia eriala voodikohtade arvu vähendama 13 protsenti ja Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) 26 protsenti.  Kuidagi ei saa väita, et vähendatud voodikohtadega on võimalik ravida sama suurt hulka patsiente kui enne seda ja et ravi kättesaadavus ei halvene. Halveneb kindlasti, ei panda  kunagi kahte haiget samal ajal ühte voodisse,» on Eha veendunud.

«Laupäeval toodi kliinikumi EMOsse kiirabiga inimene, kellel oli südame sondeerimise aeg määratud  järgmise aasta aprilliks,» tõi Eha näite. Kuid tekkinud infarkt  sundis teda kiirabi kutsuma. «Kui inimesi enam õigel ajal ravida ei saa, siis jõuavad nad EMOsse, nende elu ei pruugi olla võimalik päästa, ravi tulemused on halvemad ja see läheb ka ühiskonnale mitu korda rohkem maksma,» rõhutas ta.

Kui tervishoiu rahastamine Eestis ei kasva, siis südamehaigetele võib see nii Eha kui ka Laanmetsa sõnul tähendada seda, et järjekorrad kasvavad veelgi ja järgmisel aastal nad plaanilisele ravile enam ei saa. «Ravijärjekorrad on kuudepikkused. Hakkasime juba teises kvartalis järjekorras nihutama neid patsiente, keda oli vähegi võimalik nihutada. Selle aasta lõpus peame seda teenust osutama jällegi tasuta, sest lepingud on täis, ning ületöö makstakse vaid 0,2 koefitsendiga,» rääkis Laanmets. «Kas poest saab leiba aasta lõpus samuti 0,2 koefitsendiga?»

Ka kliinikumi EMOsse hiljuti toodud südameprobleemidega patsiendi aeg sai Eha sõnul kirja pandud juba selle aasta keskel, kui oli selge, et plaaniliste haigete raviks sel aastal enam raha ei jätku. Infarkti tänapäevane  ravimine on minutite küsimus, siin ei ole aega arutleda ja abi küsida,» lisas ta. Erakorralised haiged on Eha sõnul 60 protsenti südamehaigetest. Ta rõhutas, et tänapäevase arstiabi tagamine kõigile Eesti inimestele on oluline ka inimeste turvatunde seisukohalt.

Ka Hinsbergi sõnul seab rahastusele piirid ravikindlustuse eelarve. «Planeerides Eesti elanikele vajalikke tervishoiuteenuseid, peame kogu teenuste loetelu ja ka erialade lepinguid vaatama tervikuna – inimesed on õigustatud ravi saama kõigi tervisemurede korral,» rääkis ta.

Südamestimulaatorit peagi riigi kulul ei saa

Kardioloogide seltsi hinnangul on haigekassa jätnud katmata paljud väga olulised teenused: infarktihaigete invasiivse ravi ööpäevaringne valveteenistus, ehhokardiograafi ööpäevaringne valveteenistus, ööpäevaringne EMO konsultandi valveteenistus, üks kardioloog kuue intensiivravi patsiendi kohta, rütmihäirete kompleksablatsioon, südame veresoonte komplekslaiendamine, südame veresoontesisene piltdiagnostika jne.

Kui uus kärbe siiski tuleks, siis kaoks ära ka südamepuudulikkust ravivate stimulaatorite paigaldusteenus. «Näiteks vajadusel elektrišokki andev ja südamepuudulikkust raviv stimulaator maksab järgmisel aastal üle 10 000 euro ja selle paigaldamine on samuti kulukas tegevus, milleks on tarvis ka täiendavaid vahendeid ja spetsiifilisemaid oskusi. Nende paigaldamisel jääb haigla järgmisest aastast iga operatsiooniga miinusesse, kuna hind kehtestatakse sarnane kõigile stimulaatoritele. Seda kalkulatsiooni ei ole meie näinud, loodame, et see katab vähemalt kõige tavalisemate stimulaatorite paigalduse. Keerukamate paigaldust see kindlasti ei kata,» selgitas Laanmets. Hinsbergi sõnul jäävad seadmete paigaldamise teenuse hinnad ka tuleval aastal siiski samaks.

Kõiki nimekirjast puuduvaid vajalikke teenuseid on Laanmetsa sõnul kokku vähemalt 25. Neid on haiglad kompenseerinud senini teiste teenuste arvelt. «Kui varem maksti meile mõne teise teenuse eest rohkem raha, mis võimaldas pakkuda nimekirjast välja jäänud teenuseid, siis nüüd muutuvad need teenused kulupõhiseks, kuid paljusid tänapäeva ravi võimaldavaid teenuseid nimekirja ei ole lisatud,» selgitas Laanmets. «Hinnakiri on 15 aastat vana ja siis ei olnud paljusid moodsaid ravivõtteid veel olemaski. Kuna hinnakirja täiendatakse valikuliselt, siis tippkardioloogia teenuseid ei ole pikkade aastate jooksul valitute hulka võetud.»

Hinsberg sellega nõus ei ole. «Teenuste nimekirjad peavad olema kooskõlas teenuse osutamiseks vajalike kuludega. Kardioloogiliste lisavahendite hinnakirja tegelikkusega kooskõlla viimise mõju on ligikaudu 2,2 miljonit. Korrigeerimisel saavutatud sääst planeeritakse siiski kardioloogia ravi kättesaadavuse tagamisse, rahastades samas mahus rohkem ja vajadusel ka kallimaid ravijuhte,» rõhutas ta.

Laanmets toonitas, et ravi üldmahu säilitamisest 2016. aasta tasemel ei piisa. «Rahastus on vaja säilitada vähemalt 2015. aasta tasemel, kui me veel kuidagi moodi aasta lõpuks eelarvetega välja tulime,» rääkis ta. Eha hinnangul tuleks lisaks hakata kardioloogias rahastama ka neid moodsa ravi juurde kuuluvaid teenuseid, mille haiglad on seni kinni maksnud omast taskust.

Haigekassa lubadusse ravi üldmaht säilitada, suhtub Laanmets kriitiliselt. Sisuliselt tähendab see kardioloogidele 2,2 miljoni euro eest lisatööd, millest osa ei ole hinnakirjas. Ehk siis probleem, millele tähelepanu juhime, süveneb veelgi – osutame teenuseid, mida ei tasustata ja neid mittetasustatavaid teenuseid sisaldavaid haigusjuhte tahetakse 2,2 miljoni euro eest veel juurde osta. Nii peame tasustamata tööd hakkama osutama veelgi enam,» selgitas Laanmets.

Kui südamehaiguste raviks mõeldud raha juurde ei tule, siis võib kardioloogide seltsi hinnangul Eestist saada esimene riik Euroopas, kus moodne infarktiravi sõltub kellaajast ehk ei ole kättesaadav ööpäev läbi. «See tähendaks, et kui inimesel veab ja tal on infarkt tööpäeva jooksul, siis saab tänapäevast parimat abi, kui ei vea, siis peaksime hakkama teostama töövälisel ajal trombolüüsi,» rääkis Laanmets. «Sel juhul muutuks infarktiravi selliseks, nagu see oli Eestis kümme aastat tagasi ja arengumaades on siiani. Näiteks on trombolüüs edukas vaid poolel juhtudest ja pealegi võib patsient nii saada lisaks ravitavale südameinfarktile ka ajuinfarkti,» hoiatas Laanmets.

Ta avaldas lootust, et selline must stsenaarium päriselt tõeks siiski ei saa. «See kõik sõltub sellest, kuidas selle aasta lepingute sõlmimine läheb,» rõhutas Laanmets. PERHi kardioloogia eriala lepingumaht vähenes 2016. aastal 2015. aastaga võrreldes tema sõnul 18 miljonilt eurolt 15 miljonile eurole. Eha sõnul ei saa enam kuidagi osutada teenuseid, mille eest keegi ei maksa.

«Järgmise aasta lepingute läbirääkimised seisavad veel ees, kuid tänaseks ei ole meile ükski haigla teada andnud plaanidest piirata järgmisel aastal teenuse kättesaadavust, sealhulgas infarktiravi osutamist. Kardioloogia eriala on väga oluline valdkond ning plaanime lepinguläbirääkimistel haiglatega kindlasti seda teemat eraldi käsitleda ning veenduda, et kardioloogilistele patsientidele on kvaliteetne ja kaasaegne ravi kättesaadav ka edaspidi,» rääkis Hinsberg. Ta toonitas, et vältimatu abi, ka infarkti korral, peab alati olema inimestele tagatud.

«Kardioloogia eriala hinnakirja nüüdisajastamisel on väga oluline roll koostööl kardioloogidega. Eriala teenuste hindade ajakohastamine sõltub väga palju sellest, kas kardioloogid on valmis protsessis osalema. Kohtume seltsiga regulaarselt ning loodame, et järgmisel aastal on võimalik viia eriala teenuste hindade tänapäevastamine koostöös lõpule,» avaldas Hinsberg lootust.

Eha hinnangul oleks südamehaiguste raviks Eestis kokku igal aastal juurde vaja praegu 15–20 miljonit eurot ja kõigi haiguste raviks ja uuringuteks kokku  ca 100 miljonit eurot. «Poliitikutel, kui nad vähegi tegijad on, tuleb olulised otsused kiiresti ära teha, et meie inimestele oleks võimalik tagada ka tulevikus uueaegne arstiabi ja selle tarvis säilitada Eestis töötamas tervishoiusüsteemi kalleim vara – väljaõppinud inimesed,» lisas Eha.