Ministeerium põhjendas suhkrumaksu kehtestamise soovi

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suhkrumaksu alla läheksid ka mahlajoogid, kuhu on lisatud suhkrut.
Suhkrumaksu alla läheksid ka mahlajoogid, kuhu on lisatud suhkrut. Foto: Panther Media/Scanpix

Suhkruga magustatud jookide tarbimisel on ülekaalulisuse ja rasvumisega leitud tugevam seos kui ühelgi teisel toidul või joogil.

Suhkruga magustatud jookide liigtarvitamine suurendab kehakaalu, tekitab sõltuvust, tõstab krooniliste haiguste riski ning kahjustab hambaid, kirjutab sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Kristina Köhler sotsiaalministeeriumi ajaveebis.

Ministeeriumi käsitluses on suhkruga magustatud joogid kõik mittealkohoolsed joogid, kuhu on toote magustamiseks lisatud suhkruid või selle asendajaid. Kusjuures suhkruga magustatud jookide hulka kuuluvad ka magustatud joogijogurt, magustatud piim, tee- ja kohvijoogid, energiajoogid, spordijoogid, magustatud vesi, mahlajoogid jms. Üldjuhul kasutatakse toodetes glükoosi-fruktoosisiirupit või sahharoosi, aga ka näiteks suhkruasendajaid, maisisiirupit, pruuni suhkrut, dekstroosi, mett, invertsuhkrut, suhkrusiirupit või roosuhkrut.

Sajaprotsendilist naturaalset mahla või joogipiima ei loeta magustatud jookide hulka – ehkki ka neis leidub suhkruid. Kuna naturaalsed piima- või puuviljasuhkrud on tootes koos vitamiinide ja kiudainetega, siis imenduvad need organismi pikema aja jooksul. Täiskõhutunne kestab seega kauem ja veresuhkru tasemes ei toimu suuri muutusi.

Eestlased tarbivad liiga palju suhkrut

Uuringud on näidanud, et Eesti inimesed tarbivad liiga palju suhkrut, mis omakorda oõhjustab ülekaalu ja mitmeid teisi terviseprobleeme. 2015. aastal müüdi Eestis 124 liitrit suhkruga magustatud jooki elaniku kohta ning müüginumbrid on kasvanud iga aasta.

Lõuna-Taani Ülikooli magistrant võrdles kolmes Eesti e-poes jookide suhkrusisaldust. Uuringus oli kokku 88 suhkruga magustatud jooki, mis ei sisaldanud suhkruasendajaid. Selgus, et 92 protsendis toodetest on suhkrusisaldus üle kuue grammi saja milliliitri kohta ehk rohkem kui neli suhkrukuubikut ühe klaasi kohta.

Magustatud jooke juues ei taju inimene, kui palju kaloreid toode tegelikult sisaldab ja keha ei arvesta nende tarbimist toidukorrana. Sellest tekib vajadus süüa ja rohkem kaloreid. Lihtsasti tuleb ka sõltuvus, sest suhkur soodustab dopamiini vabanemist ning see tekitab rahuldustunnet ja ergutab rohkem tarbima.

Suhkruga magustatud jookide regulaarne tarbimine võib tekitada kroonilisi ainevahetushaigusi nagu ainevahetussündroom ja II tüüpi diabeet. Lisaks soodustavad ülekaalulisus ja rasvumine südame-veresoonkonna haigusi (insult, infarkt) ja teatavate vähitüüpide teket. Samuti on soodustatud uneapnoe, astma, raseduse komplikatsioonide, menstruaaltsükli häirete, stressi ja depressiooni teke.

Magustatud jookide tarbimist mõjutavad sotsiaalministeeriumi hinnangul nende reklaam, hind, kättesaadavus kodus, koolis ja lasteaias, lastevanemate eeskuju lastele ning teadmised nende mõjust tervisele. Seetõttu soovib sotsiaalministeerium kehtestada suhkruga magustatud jookidele maksu, mis vähendaks nende jookide tarbimist. Varasemast kallimaks muutuvate, lisatud suhkrut sisaldavate jogurtite, piima- ja mahlajookide asemel tuleks Köhleri hinnangul inimestel edaspidi tarbida vett, mida ministeeriumil tema sõnul maksustada kavas ei ole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles