/nginx/o/2017/01/05/6229333t1h15f3.jpg)
/nginx/o/2016/11/23/6101883t1h6421.jpg)
Hiljutine tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldatud statistikast selgub, et võrreldes 2014. aastaga jäi Eestis esmahaigestunute arv eelmisel aastal samale tasemele.
Eestis mullu esmahaigestumiste arv ei kasvanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2015. aastal registreeriti 2,45 miljonit esmashaigusjuhtu (v.a pahaloomulised kasvajad), millest veerandi moodustasid laste ehk kuni 14-aastaste haigusjuhud. 2014. registreeriti ligi 2,43 miljonit esmashaigusjuhtu. Kõige enam registreeriti nii lastel kui ka täiskasvanutel hingamiselundite haigusi.
Laste esmashaigestumusest moodustasid hingamiselundite haigused 40 protsenti. Palju haigestusid lapsed ka nakkus- ja parasiithaigustesse (13 protsenti) ning kõrva- ja nibujätkehaigustesse (kaheksa protsenti). Vigastused ja mürgistused moodustusid esmastest haigusjuhtudest seitse protsenti.
Täiskasvanuid tabanud esmahaigestumistest moodustasid hingamiselundite haigused 17 protsenti. Naiste haigestumist põhjustasid sageli ka lihasluukonna ja sidekoe haigused(13 protsenti kõigist haigestumistest) ning kuse- ja suguelundite haigused (12 protsenti).
Ka mehed jäid sageli lihasluukonna ja sidekoe haigustesse (15 protsenti), kuid kolmandale kohale jäid haigestumise põhjustest vigastused ja mürgistused (13 protsenti).
2015. aastal registreeriti kokku veidi üle 185 000 vigastuse välispõhjuse. See tähendab 227 vigastust 1000 poisi ja 189 vigastust 1000 tüdruku kohta ning 165 vigastust 1000 mehe ja 97 vigastust 1000 naise kohta. Peamiseks vigastuste põhjuseks oli nii laste kui täiskasvanute puhul kukkumine, mis moodustas peaaegu poole kõigist vigastustest.