Lasteaeda tabas salmonelloosipuhang: 5 last sattus haiglasse, 57 nakatunut

Salmonelloos võib levida toiduga. Foto: Panther Media/Scanpix

• Haiguspuhangu põhjus pole teada.
• Haigestumise võisid põhjustada erinevad nakkusallikad.
• Üks rühm on nädala lõpuni suletud.

Tallinna Kihnu lasteaias levib oktoobrikuust soolenakkus salmonelloos ning praeguseks ei osata veel öelda, mis haiguspuhangu põhjustas.

Lasteaias nimekirjas on praegu 247 last. Anonüümsust palunud lapsevanema sõnul on paljud vanemad mures ja segaduses, sest praeguseks umbes kuu lasteaias ringelnud soolenakkuse põhjus pole selge ning vanemad tunnevad, et lastaed pole andnud neile piisavalt infot, mis selle probleemiga tegelemiseks ette võetakse.

Kihnu lasteaia direktor Eve Kalimulina sõnul saadeti lapsevanematele pärast esimest kinnitatud nakkusjuhtumit infomaterjal salmonelloosi leviku ja sellest hoidumise kohta. Ka korraldas lasteaed nii vanematele kui ka personalile terviseameti ankeetide põhjal küsitluse, et selgitada välja nakkuse ilmingud.

Kalimulina lisas, et terviseamet on teavitanud kõiki lasteaia laste ja töötajate perearste ja teeb nendega koostööd puhangu lõpetamiseks. Lasteaia personal ja lapsed on andnud analüüsid tuvastamaks võimalikku nakkust. Analüüside tulemuste saabumise järel paluti haigetel lastel koju jääda.

Kahjuks ei oska me praeguse seisuga kindlalt öelda, mis lasteaias levima hakanud haiguspuhangu põhjustas.

Eelmisel reedel teatas aga üks lapsevanematest sotsiaalmeedia kaudu teistele vanematele, et tema negatiivse testitulemuse saanud laps viibib nüüd haiglas ja seda tõenäoliselt salmonelloosi tõttu. See tekitas vanemates veelgi rohkem küsimusi. Nad jäid ootama lasteaiapoolset infot, kuid nädala alguseks polnud seda saabunud.

Terviseametile on Kihnu lasteaia puhul praeguseks teada antud 57-st laboratoorselt kinnitatud salmonelloosi haigusjuhust, neist kaks on täiskasvanud ja 55 lapsed vanuses 2 kuni 5 eluaastat. Esmaspäeva hommikul ei olnud terviseametile veel teada, kas reedene juhtum on seotud uue salmonelloosi haigestumisega või mitte ning seetõttu ei saanud siis selle kohta ka lapsevanematele teavet jagada. Pärast kinnituse saatmist jagati esmaspäeva õhtul ka lapsevanematele teavet, et tegemist oli salmonelloosiga.

Osa vanemaid hoiab nüüd igaks juhuks ka oma terve lapse lasteaiast eemal. Nii mõndagi vanemat painab küsimus, miks asutust haiguspuhangu tõttu kinni ei ole pandud.

Haigusjuhtumiga tegelevad terviseamet ning veterinaar- ja toiduamet alates oktoobrist, kui registreeriti esimene haigusjuht. Teemat on arutatud lasteaias toimunud avalikul koosolekul, kus osalesid nii lasteasutuse juhtkond, hoolekogu, Tallinna haridusamet kui ka lastevanemate esindajad.

Lasteaia direktor rääkis, et igapäevase töö korraldamisel on järgitud kõiki terviseameti antud korraldusi lähtuvalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest. «Lasteaias ei pakuta valverühma teenust, ära on jäetud kõik lasteaias toimuvad huviringid,  muusika- ja liikumistegevused toimuvad igal rühmal oma rühmaruumis ning ühisüritusi, rühmade koosolekuid ja teatrietendusi ei toimu,» tõi direktor näiteks. Ka personali on tema sõnul teavitatud nakkushaiguste tõrjega seonduvatest vajalikest toimingutest ning neist lähtuvalt desinfitseeritakse regulaarselt ruume ja vahendeid.

«Kahjuks ei oska me praeguse seisuga kindlalt öelda, mis lasteaias levima hakanud haiguspuhangu põhjustas,» lausus terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri ja lisas, et selle väljaselgitamisega tegeldakse. Uurimine on aga muutunud keerulisemaks, sest haigestumisi on põhjustanud puhangu eri perioodidel salmonelloosi tekitaja erinevad alltüübid. See tähendab, et haigestumise võisid põhjustada erinevad nakkusallikad.

Nädala alguses tegi amet ettekirjutuse ühe rühma sulgemiseks. Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku büroo peaspetsialisti Kai Raska sõnul suleti rühm suurpuhastuseks ning lapsed suunati uuesti perearsti juurde analüüse tegema. Selle abinõu eesmärk oli hoida ära edasist nakatumist.

Haiguse võib saada nii toidust, inimeselt kui loomalt

Soolenakkuse tunneb ära iivelduse, pea- ja kõhuvalu, kõhulahtisuse, oksendamise ja mõnikord ka palaviku järgi. Sel juhul soovitab peaspetsialist pöörduda kindlasti perearsti poole. Salmonelloosi haigusnähud võib ajada segamini ka praegu leviva noroviirusega.

Salmonelloosi põdemise raskus oleneb nii organismi sattunud haigustekitajast, selle kogusest kui ka inimese vastupanuvõimest. Haiguse peiteaeg kestab tavaliselt 6 kuni 72 tundi. Salmonelloosi põetakse keskmiselt kolm-neli päeva.

Haiguse riskirühma kuuluvad lapsed ja eakad inimesed. Kui täiskasvanud põevad haiguse tavaliselt läbi raskemalt, siis lastel võib see mööduda kergemini ning lapsest võib nii saada haigustekitaja kandja. «Kergemal juhul käib laps paar korda potil ja keegi ei pane tähelegi,» tõi Raska näiteks. Selle haiguspuhangu käigus vajasid haiglaravi viis last eri rühmadest, mis näitab, et ka laste hulgas võib teinekord kulgeda haigus raskemalt. Täiskasvanutest jääb mõnest kuust kuni ühe aastani nakkuse kandjateks umbes üks protsent, lastest viis protsenti.

Raska sõnul võib salmonelloosi saada nii toidust, haigust kandvalt inimeselt kui loomalt. Nakatuda võib ebapiisavate või valede hügieenivõtete tõttu. Seetõttu on oluline pesta käsi kindlasti pärast tualetis käimist, enne söömist, pärast õues käimist või loomadega kokkupuutumist. Lasteaias ka pärast üheskoos mängimist või sportimise järel. «Oleks hea, kui lapsed puutuksid üksteisega vähem kokku, mistõttu pole soovitatav korraldada haiguspuhangu ajal suuremaid üritusi,» lausus ta.

Toidu puhul aitab salmonelloosi vältida liha kuumutamine vähemalt 75 kraadini. Toore liha ja köögivilja lõikamiseks peaks kasutama erinevaid lõikelaudu. Mune tuleks keeta mitu minutit või praadida mõlemalt poolt. Valmis toitu tuleks säilitada külmikus pakendatuna kinnistesse karpidesse, et vältida ristsaadumist.

Raska sõnul arvatakse sageli, et salmonelloosi haigustekitajad levivad ainult loomsete toiduainetega, kuigi tegelikult võib põhjustada haigestumise ka toortoit, näiteks lehtsalatid või külmutatud marjad, kui need on kokku puutunud saastunud veega. «Bakterid on silmaga nähtamatud, mistõttu inimesed ei taju haigustekitajatest tulenevat ohtu toiduvalmistamisel,» tõdes Raska.

Kihnu lasteaeda toitlustava firma Maritta esindaja Marina Starostina sõnul vaadati seoses salmonelloosipuhanguga üle lasteaia menüüd ning tugevdati kontrolli toidu kuumtöötlemisel. Starostina lisas, et kõik köögi töötajad olid terved. Neil on kehtivad tervisetõendid ning töötajatele tehti ka lisaanalüüsid salmonelloosi tuvastamiseks, kuid kõik analüüside proovid olid  negatiivsed, salmonelloosi ei leitud. Ta lisas, et nüüd rakendatakse köögis kõrgendatud pesemis- ja desinfitseerimisplaani.

Eestis, sarnaselt teistele Euroopa riikidega, on esinenud tänavu salmonelloosi varasemast veidi enam. Peresiseseid haigestumisi on esinenud üle Eesti ning nii võis haigus jõuda lasteaeda ka mõne lapse või töötaja kaudu. Terviseamet ei soovi enne uurimistulemuste selgumist sel teemal spekuleerida.

Lasteaed jälgimise all

Praegu lubatakse lasteaeda ainult salmonelloosi suhtes negatiivse uuringutulemusega ja ilma haigusnähtudeta lapsi. Lapsevanematele ja lasteasutuse personalile on ametid jaganud käitumissoovitusi ning lasteaias järgitakse karmimaid puhtus- ja hügieeninõudeid, näiteks on keelatud pehmed mänguloomad.

Olukord Kihnu lasteaias on terviseameti ning veterinaar- ja toiduameti kõrgendatud jälgimise all. Raska hinnangul ei ole põhjust tekitada paanikat ning haiguspuhangute võimalikke põhjustajaid uuritakse.

Lasteaia direktori sõnul teeb lasteaia hoolekogu koostöös terviseameti ja Tallinnaga kõik vajaliku, et vältida ja tõkestada nakkuse levikut. Ta lisas, et uute haigusjuhtumite tekke korral tegeldakse nendega rühmapõhiselt, sulgedes vajadusel rühm.