/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
/nginx/o/2016/11/24/6106719t1hd99c.jpg)
Eestis pole harvad juhud, mil haigeks jäädes tarvitatakse varasemalt alles jäänud antibiootikume või laenatakse neid pereliikmelt. Arstid toonitavad, et kindlasti ei tohi antibiootikume tarvitada ilma retseptita või «igaks juhuks».
Antibiootikumiretsepti saamine telefoni teel sõltub arsti sisetundest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar ütles, et antibiootikumide retsepti kirjutamine sõltub olukorrast, haigusest ning patsiendi ja perearsti suhtest, vahendab ERR uudisteportaal.
«See ju ongi meie perearstisüsteemi eelis, et arst tunneb patsienti sünnist saadik, teab seda peret ja oskab hinnata, kas neile võib antibiootikume telefoni teel kirjutada või mitte,» rääkis ta.
Üks perearstidest, kellega ERR sel teemal suhtles, kinnitas, et tema on antibiootikume telefoni teel välja kirjutanud küll, aga see on eelkõige kogemuse ja sisetunde küsimus ning sõltub sellest, kui taibukas on arst ja patsient.
Arstiteadlane ja perearst Marje Oona aga ütles, et ei suuda oma praktikast meenutada juhtu, mil oleks angiini ravi telefoni teel määranud, aga muidugi on igal reeglil erandeid.
Arst peab ka välja selgitama, kas antibiootikume on mõistlik välja kirjutada kohe või tasub veidi oodata - ehk läheb haige seisund paremaks.
«Üldised soovitused on, et alla kaheaastastele lastele oota-ja-vaata lähenemine ei sobi, küll aga sobib see vanematele lastele,» tõi Lutsar näite.