/nginx/o/2009/03/17/149399t1h0f50.jpg)
Eesti tubaka- ja alkoholikahjude vähendamise koja (ETAK) korraldatud alkoholi- ja tubakapoliitika teemalisel foorumil möönis koja juhatuse liige ja karskusliidu juht Lauri Beekmann, et rahva tervisenäitajad tulenevad otseselt riigi poliitilistest otsustest.
«William Farr, 19. sajandi Briti epidemioloog ja väidetavalt meditsiinilise statistika rajaja on öelnud nii kaugel ajal, et ükski tervisenäitaja Euroopas ei ole juhuse tulemus, need tulenevad otseselt nendest poliitilistest otsustest ja tingimustest, milles rahvad elavad. Rahva tervis, kaasa arvatud alkoholi ja tubakaga seotud kahju ei vähene iseenesest,» nentis Beekmann.
Üheks olulisema verstapostina võitluses alkoholikahjude vastu tõi karskusliidu juht välja möödunud aastal avaldatud Briti teadlaste uurimuse, milles teadlaste töörühm reastas erinevad sõltuvusained, kuhu hulka arvati ka kaks legaalset sõltuvusainet ehk tubakas ja alkohol.
Suurimat kahju tekitav sõltuvusaine
«Ja võib öelda, et terve maailma meedia ja paljude spetsialistide suureks üllatuseks asetati alkohol ülivõimsalt esimesele positsioonile, ehk teisisõnu kõige ohtlikumaks ja kõige suuremat kahju tekitavaks sõltuvusaineks. Spetsialistide leer ütles, et jah tõesti, niiviisi see on, kuid keegi ei olnud seda sellisel tasemel siiamaani välja öelnud. Me räägime legaalsest ainest, mida me reklaamime ja tarbime, ehk teisisõnu propageerime, mille tarvitamine on äärmiselt aktsepteeritud, kättesaadavus väga suur ja hind väga odav. Ja ometigi on see kõige kõrgema kahjulikkuse tasemega tervele ühiskonnale,» rääkis karskusliidu juht.
Beekmann lisas, et maailma terviseorganisatsioon tuli alles hiljuti välja pikalt oodatud alkoholi globaalse olukorraraportiga, mille kohaselt tapab alkohol 2,5 miljonit inimest igal aastal. «Alkohol tapab enam kui aids tuberkuloos ja vägivald – põhimõtteliselt on see suurim probleem meie ühiskonnas,» leidis ta.
Lastele taskukohane
«Me oleme kuulnud neid ülevaateid, kui taskukohane on alkohol olnud meie keskkonnas, meie laste jaoks viimastel aastatel. Euroopa komisjon tellis Euroopa alkoholi ja tervisefoorumi raames mittetulunduslikult uuringukeskuselt RAND Europe’ilt raporti alkoholi taskukohasuse osas ja tegelikult siin me ei ole väga erilisel kohal – terve Euroopa Liidu praktiliselt kõikides riikides on alkoholi hind läinud möödunud kümne aasta jooksul tarbija jaoks muudkui odavamaks ja odavamaks,» rääkis Beekmann.
«Me oleme näinud ja kuulnud seda sama tabelit, mis enamuse Põhjamaa inimeste seas tekitab tõsist imestust, kus tuuakse välja kange alkoholi müügikohtade arv 100 000 inimese kohta. Kui Rootsis ja Norras on neid 4,5 kuni viis, siis meil on peaaegu 200,» lisas ta.
Veel ühe olulise aspektina alkoholipoliitika kujundamise juures tõi Beekmann välja reklaami. Euroopa alkoholi ja tervisefoorum tellis reklaami mõju hindamiseks teadlaste töörühmalt raporti vastamaks küsimusele, kas alkoholi reklaam suurendab alaealiste alkoholi tarbimist või mitte. See töörühm jõudis ühesele ja kindlale seisukohale, et alkoholi reklaamimine suurendab alaealiste alkoholi tarvitamise võimalust ning juba joovate noorte seas suurendab selle tarvitamist.
«Maailma tervishoiu organisatsiooni ekspertide nõukogu on märkinud veel 2008. aastal oma raportis, et mitmete süstemaatiliste uurimuste tulemusel pole haridusprogrammid koolides, mille eesmärgiks on alkoholikahjude vähendamine, osutunud efektiivseks selle eesmärgi saavutamisel. Selle meetme, mida väga sageli tõstetakse esile kui äärmiselt populaarset – harime noori, õpetame noori, juhendame neid arukalt käituma ja õigeid valikuid tegema – kasutegur sellise eesmärgi saavutamisel on tegelikult suhteliselt nullilähedane,» lisas Beekmann.
«Mitte miski ei juhtu iseenesest, kui asjad lähevad hullemaks, siis lähevad nad hullemaks halbade otsuste tagajärjel. Kui nad lähevad paremaks, siis nad võivad ka ainult paremaks minna siis, kui me kollektiivselt otsustame õigeid otsuseid,» ütles ETAKi juhatuse liige lõpetuseks.
/nginx/o/2012/04/23/1070394t1h774b.jpg)