Champix on enesetapumõtteid tekitanud ka ühel Eesti inimesel

Champix peaks vabastama nikotiinisõltuvusest, kuid võib tekitada enesetapumõtteid.

FOTO: Panther Media / Scanpix

Tuhanded inimesed on maailmas kohtusse kaevanud ravimifirma Pfizer, kelle suitsetamisest loobumiseks mõeldu ravimit Champix seostatakse enesetappudega. Ravimiameti andmetel on selle kasutamisel enesetapumõtted tekkinud ka ühel Eesti inimesel, kuid ravi katkestamisel ohtlik kõrvalmõju kadus.

«Ema, kas sa arvad, et Champix paneb mind end kummaliselt tundma?» olid viimased sõnad, mille Timothy John oma emale Phoebe Moorwood-Oldhamile ütles, kirjutab news.com.au. Samal päeval poos 22-aastane noormees end üles, kuigi varem ei olnud ta kunagi kellelegi enesetapumõtetest rääkinud. Ravim oli talle välja kirjutatud kaheksa päeva eest.

«Ta ei olnud mulle terve elu jooksul mitte kunagi varem enesetapumõtetest rääkinud,» rääkis Moorwood-Oldham kohtule. Ta lisas, et poja käitumine muutus mõned päevad enne tema surma märkimisväärselt. Ühel ööl leidis ta Timothy oma magamistoa põrandalt, kettsaag süles. «Nad tulevad mulle järele, ema, aita mind,» ütles ta Moorwood-Oldhamile.

Ravimi tootja Pfizer on ohust teadlik ja veebist kättesaadaval ravimi infolehel ka vastav hoiatus olemas, kuid paljudes riikides müüakse ravimit sageli ilma vähimagi hoiatuseta ravimipakil või infolehel. Moorwood-Oldham hakkas pärast poja kaotamist veebilehe change.org kaudu allkirju koguma petitsioonile, mille eesmärk on teha Champixiga seotud ohtude eest hoiatav tekst ravimipakil kohustuslikuks. Naise sõnul oleks nii olnud võimalik ka tema poja elu päästa, sest siis oleks ema osanud lapse vaimse tervise muutustele tunduvalt rohkem tähelepanu pöörata. Seni on petitsiooni allkirjastanud juba 48 000 inimest.

Eesti ravimiameti hinnangul Champxi kasutamisega seotud riskidest informeerimisega siiski probleeme ei ole. «Eestis ja terves Euroopa Liidus on Champixi pakendi infolehes hoiatus suitsiidimõtete ja enesetapukatsete kohta olemas,» kommenteeris ravimiameti ohutusjärelevalve büroo juhataja Maia Uusküla. «Samuti on sellest riskist teadlikud arstid, kes peavad ravimi määramisel patsiente teavitama ja hoiatama.»

Eestis teatakse ohtudest

Ravimiameti hulgimüügiandmete alusel kasutab Eestis Champix’it igapäevaselt umbes 45 inimest, kuid et ravikuur võib olla kuni 12 nädalat + 12 nädalat, siis ei pruugi see number Uusküla sõnul olla väga täpne. Parema ettekujutuse võiks tema hinnangul anda retseptide arv. 2016. aasta kolme kvartali jooksul on seda ravimit apteegist välja ostnud 414 isikut (899 pakendit). Kas kõik neist ravi alustasid ja kogu ravikuuri läbisid, ei ole teada.

Ravimiametile on alates Champix’i turustamise alustamisest Eestis saadetud kaks teatist võimalike tõsiste kõrvaltoimete kohta. 2008 aastal teatati ravimiametile 28aastasest mehest, kellel ravi ajal Champix’iga (21. päeval ravi alustamisest) tekkis krambihoog. Ravi katkestati ning krambihooge ei kordunud. Krambid on varenikliinile teadaolev kõrvaltoime. Vastavad hoiatused on kirjas ravimiteabes. 2010. aastal sai ravimiamet teate 48aastase naise kohta, kellel tekkisid koheselt ravi alustamisel ärevus ja enesetapumõtted. Ravi katkestamisel nähud möödusid. Kui ravi prooviti taasalustada kuus kuud hiljem, tekkisid uuesti ärevus, depressioon ja enesetapumõtted. Ravi katkestati ja nähud möödusid.

Champix’ile anti tsentraalne müügiluba Euroopa Liidus 2006. aastal. See tähendab, et müügiloa väljastas Euroopa Komisjon ning ravimile kehtivad samad tingimused (sh ravimiinfo) kõigis liikmesriikides. Eestis tuli Champix turule 2007. aastal.

Eestis on depressiooni hoiatus ravimiteabes müügilioa saamise hetkest, sest seda ohtu täheldati juba kliinilistes uuringutes. Suitsidaalse käitumise kohta lisati hoiatused ravimiinfosse 2008. aastal, kui nendest hakati turustamise käigus teatama.

2013. aastaks oli Pfizer kahjutasuks maksnud ligi 192 miljonit eurot. Kokku oli ettevõtet selleks ajaks enesetappude ja enesevigastamise tõttu kohtusse kaevatud ligikaudu 2700 korral ja kohus on kahjutasu maksmise vajadust näinud 80 protsendil juhtudest. Lisaks enesetapumõtetele võib ravim tekitada näiteks depressiooni ja ärevushäireid.

Uusküla sõnul peab ravimi määramisel arst patsiendile võimalikke riske alati selgitama. Patsient peab omalt poolt uue ravimi võtmise alustamisel lugema läbi pakendi infolehe. Tõsiste reaktsioonide esimeste nähtude ilmnemisel tuleks võtta arstiga ühendust ja oma kahtlustest rääkida. «Ravi õigeaegsel katkestamisel või annuse muutmisel on võimalik mitmeid tõsiseid kõrvaltoimeid vältida. Samuti võiksid Champix’it kasutava inimese lähedased olema teadlikud, et ravim võib põhjustada enesetapumõtteid ning esimeste sellelele viitavate nähtude ilmnemisel sekkuma. Patsient peaks sel juhul kohe arstiga rääkima ja ravi katkestama,» pani Uusküla inimestele südamele. 

Populaarne