Statistika kohaselt väheneb Eestis alkoholi tarbimine juba mitmendat aastat järjest. Kui viina ja õlut juuakse senisest vähem, siis veini rüüpamine läheb ülesmäge.
Statistika: Eesti joomakombed muutuvad
30. november 2016, 21:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täiskasvanud Eesti elanikud jõid 2015. aastal inimese kohta 10,3 liitrit alkoholi (absoluutalkoholi arvestuses) ja võrreldes aasta varasemaga vähenes tarbimine 0,8 liitrit, selgub alkoholitarbimise värskest aastaraamatust.
Alkoholi tarbimine oli kõige kriitilisem 2007. aastal, kui iga täiskasvanud inimene jõi aastas ligi 15 liitrit puhast alkoholi. Kaheksa aastaga on ligi poole võrra vähenenud nii kange kui lahjade jookide (siider, longerod) pruukimine. Mõnevõrra vähem on langenud kesvamärjukese tarbimine. 2007 . aastal joodi õlut 94,7 ja 2015. aastal 81,5 liitrit ühe täiskasvanud elaniku kohta (langus 14%).
Pea poole võrra on kaheksa aasta jooksul kasvanud veini joomine. Kui 2007 joodi aastas ühe inimese kohta aastas 8,6 liitrit veini, siis mullu oli ühe täiskasvanu ära joodud veiniliitrite arv kerkinud 12,4ni.
Alkoholitarbimine on vähenenud alates 2012. aastast. Kõige enam vähenes mullu lahjade alkohoolsete jookide ja kange alkoholi tarbimine, väiksem oli langus õlle- ja veinitarbimises.
Vein massidesse
Populaarseimaks alkohoolseks joogiks olid Eesti elanike seas mullu veinid (sh vahuveinid), mida pruukis üle poolte täiskasvanutest alkoholi tarbijatest. Õlle tarbijaid oli 46 protsenti ja kange alkoholi joojaid 26 protsenti (sh viina tarbijaid 24%). Siidreid ja long drink'e oli joonud vastavalt 18 ja 15 protsenti täiskasvanutest.
Kõige sagedamini juuakse Eestis õlut, vähemalt korra nädalas jõi seda iga neljas napsupruukija. Veini juuakse harvemini – kuni paar korda nädalas oli seda joonud kaheksa protsenti alkoholitarbijatest. Viina viskas igal nädalal neli ja longeroid ning siidreid rüüpas kolm protsenti napsitajatest. Samas suurusjärgus oli ka igapäevaseid õllejoojaid.
Aasta-aastalt on suurenenud alkoholi mittetarbivate inimeste osakaal ja nüüd kinnitab juba iga neljas, et joovastavaid jooke ei pruugi.
Naps kallineb
Kui mullu kaupade hinnad pisut vähenesid, siis aktsiisitõus kergitas oluliselt joovastavate jookide müüki. Praegune aktsiisimaks mõjutab enam suurema alkoholisisaldusega jooke ja nii kasvasid kangete alkohoolsete jookide hinnad teistest jookidest kiiremini. Nii tõusid viinade ja džinnide jaehinnad kümnendiku võrra ning likööride hinnad ligikaudu 16 protsenti. Mõnevõrra vähem kasvasid õlle hinnad, suurenedes aastaga keskmiselt üheksa protsenti.
Kange alkoholi ja õlle hindade suhteliselt kiire kasv viis selleni, et nende jookide kättesaadavus mullu vähenes, vaatamata palkade kiirele kasvutempole. Lahjade alkohoolsete jookide hinnad tõusid siiski sissetulekutest aeglasemini ja seega sai neid teoreetiliselt osta endisest rohkem.