Šveitsi kardioloog: tervishoiukulusid saab vähendada kvaliteeti ohustamata

Tervishoiusüsteemi korralduse üle on vaieldud aastaid.

FOTO: PantherMedia / Scanpix

Ka Šveitsi tervishoiusüsteemis on ruumi tervisekuludelt kokkuhoiuks, ilma et kvaliteet seetõttu kannataks, rääkis Šveitsi kardioloogide seltsi eelmine president François Mach on veendunud, et ajakirjale Eesti Arst.

Machi sõnul on Šveitsis tervishoius nii-öelda rikaste probleemid, vahendab Med24. «Eestis on kõigil inimestel ravikindlustus, aga erinevalt Eestist on enamikul meie arstidest erapraksism» rääkis ta. «Tallinnas on ju umbes pool miljonit elanikku, Genfis sama palju. Aga Genfi kesklinnas on erapraksis 50 kardioloogil, kes ei tee koostööd riigi haiglatega, vaid erakliinikutega. Eraarstid peavad ise oma sissetuleku teenima ja palgad on väga head.» Šveitsiski kasvavad Machi hinnangul  tervishoiukulud väga kiiresti ning valitsus proovib sellele piiri panna. «Osaliselt tuleneb kulude kasv sellest, et tervisekindlustus on kohustuslik ja eraarstidel on palju vabadust rohkem teenimiseks. Olukord peaks muutuma ning uued seadused teevad eraarstide elu arvatavasti pisut keerulisemaks,» lisas ta. 

Machi hinnangul ei juhtuks midagi ka siis, kui Genfis erakardioloogide praksiste arvu poole võrra vähendada, ei juhtu midagi.«Midagi peab muutuma, ilma et kvaliteet kannataks. Näen ruumi vähendada kulusid palkade või erapraksistes tehtavate protseduuride arvelt,» rääkis Mach. Patsiendi tervisekulud katab Šveitsis kindlustus, kuid üha rohkem peresid ei suuda seda enam maksta. Tervisekindlustus on kohustuslik, ja kui seda ei suudeta maksta, võtab kohustuse riik.

Tervisekindlustus on Šveitsis Machi sõnul kahetasandiline, justkui lennuk, kus on turistiklass ja äriklass. «Turistiklass peab kõigil olema, aga juba see tagab ligipääsu ambulatoorsesse erapraksisesse ning kulu hüvitatakse. Äriklassi kindlustusega saab operatsiooni puhul valida erakliiniku, riiklikus haiglas arsti ja väiksema palati. Lennusuund on kõigil sama, lennujaam on sama, lennuk on üks – kui tahad äriklassi, peadki rohkem maksma. Selliseid kulutusi saab vähendada, minemata kvaliteedi kallale,» selgitas ta.

Kui Eestis töötavad eriarstid haiglate juures, siis Šveitsis on neil erapraksised. See süsteem ei ole tema hinnangul mõistlik, sest sageli tehakse erapraksistes uuringuid, mida tegelikult vaja ei ole. «Parim süsteem on ilmselt kuskil vahepeal: meie süsteem on liiga liberaalne, liiga palju on erapraksiseid. Teie olete Šveitsi vaatenurgast jällegi pisut liiga piiravad. Arvan, et suremus südame-veresoonkonnahaigustesse on umbes sama, aga kulud kardioloogiale on teil arvatavasti kümme korda väiksemad,» sõnas Mach.

Ravikindlustuse eest tuleb Šveitslastel välja käia suur rahasumma. Näiteks on kahe lapsega pere kohustuslik tervisekindlustus ligikaudu 800–1000 eurot kuus. «Meil on juba olemas mõned kindlustused, mis on odavamad, aga kohustuvad enne eriarsti minema perearsti juurde, kes siis omakorda peab põhjendama, miks patsient spetsialisti juurde edasi saata. Järgmine samm, mis pole veel täiesti aktsepteeritud, on ravikindlustuse sidumine sissetulekuga. Kindlustus peaks olema proportsionaalne sissetulekuga, vähemalt osaliselt – kes rohkem teenib, peaks ka rohkem osalema,» on Mach veendunud.

Loe täismahus intervjuud ajakirja Eesti Arst oktoobrinumbrist või portaalist Med24.

Tagasi üles