Eestis hakkas levima gripp - vaktsiini on alles kõigest 500 doosi
Täiendatud 30.11. kell 14.35

FOTO: Panther Media / Scanpix

Eelmisel nädalal leidis laboratoorse kinnituse seitse A-tüüpi gripiviirusesse haigestumist. Gripivaktsiin hakkab juba praegu otsa saama.

Proovid näitavad, et tänavu hakkab tõenäoliselt Eestis levima gripiviirus H3N2. See gripiviiruse tüvi ohustab enim eakamaid inimesi, samas kui eelmisel hooajal domineerinud gripiviirus H1N1 on ohtlik eelkõige lastele. Lisaks on igal gripihooajal olnud ringluses ka B-gripiviirus.

Möödunud nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3406 inimest, neist pool olid lapsed. Haigestunute koguhulk kasvas eelneva nädalaga võrreldes viis protsenti.

Tänavu on gripivaktsiini Eestisse ostetud 48 000 doosi, mida on poole rohkem kui eelmisel aastal, kuid juba praegu hakkab vaktsiin otsa saama. Terviseameti hinnangul sel aastal Euroopa turgudelt vaktsiini juurde saada ei õnnestu. Ravimiameti andmetel on praegu Eestis saadaval veel kõigest 500 doosi gripivaktsiini. Kui Euroopast vaktsiini ka juurde saada õnnestub, siis on Eestisse gripivaktsiini toova ravimiettevõtte GlaxoSmithKline vaktsiini teraapia ala juhi Ain Trolla sõnul vaktsiini juurde oodata alles jaanuaris ja ka siis võib tegemist olla väikese kogusega – ligikaudu tuhande doosiga.

Eestil haigestub grippi igal aastal viis kuni kümme protsenti elanikkonnast. Möödunud aastal oli 27,3 protsenti gripiga haiglasse sattunutest enne seda kõrge palavikuga kodus keskmiselt üheksa päeva (7–16 päeva). Suur osa neist suri. Kõigist hospitaliseeritutest suri ligi kuus protsenti, intensiivosakonda sattunutest 38,6 protsenti. See on suur arv. Näiteks Suurbritannias, kus gripi vastu on vaktsineeritud 75 protsenti eakamatest elanikest, suri gripi tõttu haiglate intensiivraviosakonda sattunud inimestest kümme protsenti.

Möödunud gripihooajal oli gripi vastu Soomes vaktsineeritud 60 protsenti ja Leedus 25 protsenti, kuid Eestis üksnes veidi üle ühe protsendi. Gripist tingitud suremus oli Eestis Euroopa Liidus kõige suurem. Igal gripihoojajal sureb Eestis ligikaudu 20 inimest. Ükski surnutest ei ole siiani olnud gripi vastu vaktsineeritud.

Vaktsineerimata oli näiteks ka eelmisel aastal grippi surnud eakam mees, kes oli kõigepealt haiglas kardiovaskulaarse haigusega ja sai terveks, kuid kahe nädala pärast sattus haiglasse külalistelt saadud gripiga. «Kui teil on mõned respiratoorsed sümptomid, siis ärge käige inimestel külas ja ärge levitage seda viirust,» pani Olga Sadikova terviseameti gripikeskusest inimestele südamele. Kõige rohkem ohustab gripp neid inimesi, kes põevad südame-veresoonkonna haigusi, kopsuhaigusi ja diabeeti. Alati on riskifaktoriks ka ülekaal. Kõige enam haigestuvad gripihooaja alguses lapsed ja kõige vähem eakamad inimesed, kusjuures vanematele inimestele on viirus tavaliselt tunduvalt ohtlikum.