Haigekassa ületas mitu korda oma eelarve

Foto: SCANPIX

Haigekassa eelarve nägi ette 11 miljoni suurust ülekulu, kuid tegelikult kulus selle aasta üheksa kuuga pea kolm korda enam ehk 31 miljonit.

Aasta tagasi oli haigekassa tulem -19,5 miljonit, selgub haigekassa ülevaatest. Selle aasta esimese üheksa kuu jooksul kulus tervishoiuteenuste eest tasumiseks 564 miljoni eurot, mis on ligi 33 miljonit eurot enam kui möödunud aasta samal perioodil. Ravimeid kompenseeriti 99 miljoni euro eest ning ajutisi töövõimetushüvitisi maksti summas 100 miljonit eurot.

Eriarstiabi kasutas üheksa kuu jooksul 710 000  kindlustatut, kes käisid kokku kolmel miljonil arstivisiidil ning viibisid 954 000 päeva haiglaravil, sealjuures viibis iga patsient haiglas keskmiselt 5,9 päeva. Arstid tegid 115 000 operatsiooni. Inimeste arv, kellele osutatud teenuseid haigekassa 9 kuu jooksul rahastas, on jäänud samale tasemele võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Apteekidest osteti ravimeid kokku kuue miljoni retsepti alusel ning iga soodusretsepti eest tasus haigekassa kindlustatu eest soodustusena keskmiselt ligikaudu 16 eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on ravimite rahastamine kasvanud ligikaudu 19 protsenti ehk 16 miljoni euro võrra.  Kõige rohkem mõjutasid ravimite rahastamise kasvu C-hepatiidi ravimid. Ajutist töövõimetust hüvitati 100 miljoni euro eest, mis on 10 miljonit eurot enam kui eelmise aasta samal perioodil.  Kokku hüvitati üle 4 miljoni töövõimetuspäeva, tasudes ühe päeva eest keskmiselt 22,5 eurot.

Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on arstiabi rahastamine enim kasvanud üldarstiabis, mille eelarve on suurenenud 12 protsendi ehk ligi kaheksa miljoni euro võrra. Suurenenud on ka õendusabi (6%), eriarstiabi (5%) ning hambaravi (4%) rahastamine.

Perearstiabi rahastati antud perioodil kokku 77 miljoni euro eest, mis on ligi kaheksa miljonit eurot enam kui aasta varem. Kasvu põhjuseks on suurenenud teraapiafondi ja uuringufondi kasutamine. Uuringufondi maht suurenes ligi 16 protsenti. Ligikaudu pooled perearstidest kasutavad uuringufondi võimalusi täies mahus.

Üheksa  kuu jooksul tasus haigekassa raviasutustele ligi 2,4 miljoni eriarstiabi ravijuhu eest 440 miljonit eurot. Sealjuures tasus haigekassa ühe ambulatoorse visiidi eest keskmiselt 74 eurot, päevaravi juhu eest 549 eurot ning haiglaravil viibimise eest 1453 eurot, mis on kolmes raviliigis tervikuna viis protsenti enam kui aasta varem. Eriarsti vastuvõtul käis plaaniliseks raviks ettenähtud maksimaalse ooteaja jooksul 70 protsenti inimestest.

Õendusabiteenuste osutamise eest tasus haigekassa 9 kuu jooksul 23 miljonit eurot, mis on kuus protsenti enam kui aasta varem.

Hambaraviteenuste eest tasus haigekassa 2016. aasta esimese 9 kuu jooksul ligi 17 miljonit eurot. Kokku on Eestis 3-19 aastaseid lapsi veidi enam kui 236 000 ning neist on tänavu käinud hambaarsti juures ravil või ennetavas kontrollis 126 000. Hambaravi saanud laste arv on kasvanud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2 protsenti. Ortodontia teenust osutati 17 000 lapsele, mis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kasvanud ligi 822 lapse võrra.

Meditsiiniseadmeid hüvitas haigekassa ligi 60 000 kindlustatule seitsme miljoni euro eest. Kõige suurema osakaalu meditsiiniseadmehüvitistest moodustavad suhkurtõvega inimeste toimetulekut toetavad vahendid, võrreldes eelmise aastaga on veresuhkru mõõtmise testiribade kasutajate arv kasvanud ligi viis protsenti.

Uuringuid ja ravi välisriigis rahastas haigekassa viie miljoni euro eest, sealjuures suunati välisriiki plaanilisele ravile arstide konsiiliumi soovitusel 165 patsienti. Euroopa ravikindlustuskaardi alusel välisriigis saadud arstiabi eest tasus haigekassa välisriigi raviasutustele 2,7 miljonit eurot, sealjuures tehti tagasimakseid 44 000 euro eest otse kindlustatutele, kellel ei olnud välisriigis viibides kaasas Euroopa ravikindlustuskaarti, mistõttu neil tuli arstiabi eest esialgu kohapeal ise tasuda.