Vaata ise järele: kelle peale tegelikult kulub lõviosa ravirahast

  • 78-aastase mehe raviks kulub keskmiselt 1300 eurot aastas
  • Sama vana naise raviarved aastas jäävad alla 900 euro
  • 93 miljonit kulus 2014. aastal südamehaiguste raviks

FOTO: Marko Saarm / Sakala

Paljude jaoks on siiani arusaamatu, kuhu kuluvad haigekassasse kogutud miljonid ja miks peavad korralikud maksumaksjad nii kaua arstile pääsemist ootama. Nüüd on igaühel võimalik graafikust järele vaadata, kelle ravimise peale Eestis raviraha tegelikult kulub.

Interaktiivne graafik annab ülevaate nii eriarstiabi tervishoiukuludest, aga võimaldab uurida andmeid diagnooside kaupa, teatas haigekassa.

Eriarstiabi kuludes, mis moodustavad 80 protsenti tervishoiuteenuste eelarvest, domineerivad ootuspäraselt kulutused vanemaealiste raviks. Näiteks, kui kõikide 40-aastaste Eesti inimeste eriarstiabikulud on alla viie miljoni euro, siis 65-aastaste puhul on see juba üle kahe korra suurem. Ning kui 45-aastase Eesti elaniku keskmine kulu Eesti riigile aastas on alla 300 euro, siis 50-aastase puhul on see juba 350 ning 60-aastase puhul 550 eurot.

Südamehaiguste esinemine meeste seas.

FOTO: Kuvatõmmis tervisegraafikust

 Graafik võimaldab võrrelda kulutusi meestele ja naistele. Näiteks kui keskmiselt kulub ühe 78-aastase eestimaalase raviks 1000 eurot aastas, siis samas vanuses mehe raviks kulub keskmiselt märkimisväärselt rohkem - ligi 1300 eurot, samas kui keskmiselt ühe naise ravile kulub alla 900 euro aastas. Keskmised kulud ühe mehe kohta on naiste vastavast näitajast suuremad paljudes diagnoosikategooriates, teiste hulgas on oluline vahe vereringeelundite haiguste ja kasvajate ravikuludes.

Need kaks on kõige kulukamad diagnoosikategooriad - 2014. aastal kulus vereringeelundite haiguste raviks haigekassal 93 miljonit ja kasvajate raviks 61 miljonit eurot.

 «Sellised konkreetsed võrreldavad numbrid panevad oma tervise üle juba varakult mõtlema, sest on näha, et haigused ja tervisega seotud kulutused ei taba inimesi alles vanas eas,» ütles Tarkvara TAKi teadur ja graafiku looja Tormi Reinson. Ta lisas, et tervisekulud hakkavad aasta-aastalt kasvama juba noorena ja see näitab, kui vajalik on terviseedendus ja ennetustöö.

«Loodud graafik näitab selgelt, et suurem osa kõigist eriarstiabi kuludest tehakse juba praegu vanemaealiste patsientide raviks,» rääkis haigekassa finantsjuhtimise osakonna juhataja Pille Banhard.  Arvestades, et praegune Eesti tervishoiu rahastus sõltub peamiselt tööhõivel põhinevast rahastamisest ning vaadates tendentsi, et elanikkond vananeb järgnevate aastakümnete jooksul veelgi ja tööealisi inimesi jääb järjest vähemaks, on selliste süvaanalüüside teostamine oluliseks toeks tervishoiusüsteemi rahastuse ja jätkusuutlikkuse aruteludes.

«Eesti elanike erinevate haiguste sagedus ja nendele kuluv eriarstiabi maksumus eri vanuses inimestel on oluline, hindamaks haiguste mõju ja kulu rahva vananemise ja uute ravimeetodite kasutuselevõtu kontekstis. Suurandmete analüüs on tähtis, analüüsimaks haiguste omavahelisi seoseid, ravimeetodeid ja kulgu, samuti ennetustegevuseks,» ütles Tarkvara TAKi uurimissuuna juht professor Jaak Vilo.

Parasiitide levik Eesti inimeste seas.

FOTO: Kuvatõmmis graafikust

Interaktiivse graafiku aluseks on 6,5 miljonit haigekassa eriarstiabi raviarvet 2013.–2014. aastast grupeerituna patsiendi vanuse, soo ja põhidiagnoosi kaupa. Haigusjuhtude keskmise arvu ja kulude leidmisel on arvesse võetud Eesti rahvastiku soo ja vanuselist jaotust. Selleks, et üksikjuhtumid ei oleks graafikult tuvastatavad, eemaldati andmestikust mõningad arved, mis üldsummasid ja proportsioone siiski märkimisväärselt ei muuda. Lähiajal lisanduvad graafikusse ka 2015. ja 2016. aasta andmed.

 Kuigi üldine tervishoiukulude ülevaade on olnud alati kättesaadav, on loodud graafiku detailne diagnoosi-, vanuse- ja soopõhine vaade uudne ning kasutatud on uudseimat interaktiivset esituslahendust.