Arstid pöördumises valitsusele: arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet on kriitiliselt halvenenud

Erakorralise meditsiini osakond. Foto: Margus Ansu / Postimees

Eesti arstlikud erialaseltsid saatsid valitsusele ja parlamendile ühispöördumise, milles tunnevad suurt muret süvenenud tervishoiukriisi pärast. Ühtlasi nõuavad arstid, et kasutusele võetaks haigekassa reservid, sest need ei saa olla «riigi eelarve tasakaaluhoidmise pühaks instrumendiks».

Eesti arstide liit teatas, et toetab erialaseltside pöördumist valitsuse ja riigikogu poole ja ühineb nõudmistega võtta kiiresti vastu otsused, mis tagavad patsientidele vajaliku kättesaadava ja kvaliteetse arstiabi. 

Tervishoiuprobleeme arutab ka homme kell 12 Tallinnas kogunev arstide liidu üldkogu. Külalisena kõneleb seal sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse tervishoiu rahastamise olevikust ja tulevikust.

Postimees avaldab erialaseltside pöördumise täismahus:

Eesti tervishoiu ülesandeks on tagada elanikkonna turvatunne ja jätkusuutlikkus. Tänaseks on tervishoid jõudnud sügavasse kriisi, mille põhjuseks on krooniline alarahastamine. Kriitiliselt on halvenenud nii plaanilise kui erakorralise arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet. Viimase kolme aasta jooksul on haigekassa jõuliselt vähendanud haiglaravi rahastamist  ravijuhtude langetamisega ehk maakeeli on vähendatud nende patsientide arvu, kellele ravi võimaldatakse. Ravijuhtude kärpimisega kavatsetakse jätkata ka 2017. aastal. 

See on viinud olukorrani, kus plaanilisele ravile pääsemist oodates halveneb inimeste tervis niivõrd, et oma järjekorda ei jõutagi ära oodata. Parimal juhul sattutakse haiglasse erakorralise haigena, halvimal juhul aga enam mitte kunagi. Selleks inimeseks võib olla ka valitsuse- või parlamendiliige.

Ravijuhtude kärpimine on viinud olukorrani, kus plaanilisele ravile pääsemist oodates halveneb inimeste tervis niivõrd, et oma järjekorda ei jõutagi ära oodata.

Statsionaarse arstiabi mahu vähendamine ning osutatud teenuste alarahastamine sunnib haiglaid voodikohti sulgema, personali koondama ja oma võimekust piirama. Osa personali lahkub ka ise – sinna, kus jätkuvalt on võimalik inimesi oma tööga aidata. Kasvavat üleplaanilist tööd rahastatakse haigekassa poolt koefitsiendiga 0.3, mis on demoraliseeriv ja majanduslikult jätkusuutmatu. See omakorda soodustab meditsiiniteenuste kättesaadavuse ning kvaliteedi langust.

Tekkinud olukord koormab nii kiirabi kui erakorralise meditsiini osakondi. See on täiendav stress personalile, kuna patsientide paigutamine haiglaravile on keeruline, samas aga põhjustavad ravi edasi lükkamine ja korduvad pöördumised erakorralise meditsiini osakonda patsientide ning nende lähedaste põhjendatud rahulolematust.

Rahulolematus on ka meditsiinitöötajates endis, kuna tänu ebaadekvaatsele tervishoiuteenuse rahastamisele ei ole võimalik tagada patsientidele parimat võimalikku ravi. Meedikute streik on siin täiesti ootuspärane asjade käigu jätk.

Praegune olukord sunnib meedikuid tegema patsiendi jaoks halbu valikuid, lükkama edasi õigeaegse ravi alustamist, piirama ravi mahtu ja kättesaadavust. Määramatult edasi lükatud plaanilised ravijuhud muutuvad erakorraliseks. Taoline olukord suurendab patsiendi kannatusi ning riski tõsise terviserikke tekkeks ning seab meedikud neist endist sõltumatu surve ja pahameele alla. Tõsiste tervisehädade erakorraline ravi on oluliselt kallim kui plaaniline, seega tekib surnud ring.

Sellest, et Eesti praegune tervishoiu rahastamise skeem ei ole jätkusuutlik, teavitasid WHO ja Praxise eksperdid poliitikuid juba aastaid tagasi, kuid rahastamise otsuseid on ignorantselt edasi lükatud. Laiemas mõttes on jäetud tegemata otsused Eesti elanike tervise parandamiseks ning väärikalt elatud aastatega eluea tõstmiseks.

Allakirjutanud nõuavad oma seltsi liikmete nimel Eesti tervishoiu rahastamise jätkusuutliku mudeli kiiret väljatöötamist ning seniks sihtotstarbelist haigekassa reservide kasutamise võimalust. Haigekassa reservid ei saa olla riigi eelarve tasakaaluhoidmise pühaks instrumendiks.

Haigekassa rahastatavate ravijuhtude arv tuleb kohe taastada 2013. aasta tasemele. Vaid sellisel moel on võimalik pakkuda Eesti elanikele turvatunnet ning tagada patsiendile vajaliku tervishoiuteenuse kiire ning kvaliteetne kättesaadavus. 

Pöördumisele kirjutasid alla:

Ago Kõrgvee, Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Selts, Eesti Kiirabi Liit

Juri Karjagin, Eesti Anestesioloogide Selts

Margus Lember, Eesti Sisearstide Ühendus

Peep Laanmets, Eesti Kardioloogide Selts

Allan Altraja, Eesti Kopsuarstide Selts       

Toomas Kariis, Eesti Gastrointenstinaalse Endoskoopia Ühing   

Riina Salupere, Eesti Gastroenteroloogide Ühendus

Margit Valgma, Eesti Onkoloogide Selts       

Vallo Volke, Eesti Endokrinoloogia Selts

Andres Lehtmets, Eesti Psühhiaatrite Selts   

Ülle Einberg, Eesti Lastearstide Selts   

Mark Brashinski, Eesti Peavalu Selts

Veiko Reigo, Eesti Silmaarstide Selts 

Julia Tamme, Eesti Transfusioonimeditsiini Selts

Jüri Teras, Eesti Üldkirurgide Selts, Eesti Kirurgide Assotsiatsioon

Tiit Vaasna, Jaan Soplepmann, Tartu Kirurgide Selts

Andre Trudnikov, Tallinna Kirurgide Selts

Katre Maasalu, Eesti Traumatoloogide-Ortopeedide Selts

Karin Varik, Eesti Lastekirurgide Selts

Priit Põder, Eesti Veresoonte- ja Endovaskulaarkirurgia Selts

Olavi Vasar, Eesti Plastika- ja Rekonstruktiivkirurgia Selts

Ahti Varblane, Eesti Kaitseväearstide Selts

Marek Vink, Eesti Hambaarstide Liit        

Erve Sõõru, Eesti Unemeditsiini Selts

Eero Merilind, Eesti Perearstide Selts

Pille Taba, L.Puusepa nim. Neuroloogide ja Neurokirurgide Selts

Annika Volke, Eesti Naha ja Suguhaiguste Arstide Selts

Kai Kisand, Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Selts