/nginx/o/2016/09/20/5863665t1h3f4c.jpg)
Eesti Arstide Liit (EAL) möönab laupäeval vastuvõetud avalduses, et 20. septembril tehtud hoiatusstreik ei toonud piisavat tulemust ning järgmise, juba tõhusama streigi ärahoidmiseks tuleb valitsusel hiljemalt 15. veebruariks vastu võtta otsused, mis patsientidele arstiabi tagavad.
«Poliitikud ei ole aastaid tervishoiuprobleeme tõsiselt võtnud, ka äsja loodud valitsuskoalitsiooni kokkuleppes ei ole arstiabi reaalseks parandamiseks konkreetseid tegevusi,» seisab EALi avalduses.
«Tuleb kahjuks tõdeda, et meie esimene «süst» – 20. septembri hoiatusstreik – ei toonud piisavat paranemist, seetõttu oleme alustanud valmistumist pikemaks ning tõhusamaks «ravikuuriks». Üldkogu annab eestseisusele volitused vajaduse korral katkestada töörahu. Selle ärahoidmiseks ootame hiljemalt 15. veebruariks valitsuselt otsuseid, mis tagavad patsientidele vajaliku arstiabi nii järgmisel aastal kui ka edaspidi.»
Arstkond teeb valitsusele ja riigikogule ettepaneku koostada haigekassa eelarve ja hinnakiri ning lepingud raviasutustega nii, et need katavad selleks vajalikud kulud. Samuti tuleb säilitada lastele eriarstiabi kodu lähedal.
Kasutada tuleb ka ravikindlustuse vahendeid, sealhulgas haigekassa jaotamata kasumit eelkõige ravikuludeks ja taastada haigekassa rahastatava haiglaravi maht vähemalt 2013. aasta tasemel.
Kulude vähendamiseks teeb EAL ettepaneku viia töövõimetushüvitised haigekassa eelarvest välja. Valitsusel ja riigikogul tuleb arstide sõnul koostada tervishoiu rahastamise jätkusuutlik mudel ja pikaajaline kava tervishoiukulude osakaalu tõstmiseks Euroopa Liidu keskmisele tasemele.
«Ravivajaduse üle otsustamine jäägu arstide, mitte majandus- ja rahandusinimeste pädevusse,» kirjutab EAL enda avalduses. «Tervis on kallis ja seda peab hoidma, et tulevikus oleks meil tervem rahvas ja rikkam riik. Tervislikum eluviis ja ennetustegevus on olulised, kuid haigestunud inimesed vajavad õigeaegset arstiabi praegu. Raha ajutise kokkuhoiu nimel ravi edasilükkamine ja patsientidele täiendavate kannatuste ning sageli pöördumatu tervisekahju põhjustamine teeb peatsele Euroopa Liidu eesistujariigile häbi.»
EALi hinnangul on Eesti tervishoiusüsteemi olnud viimased kümmekond aastat sunnitud pideval säästurežiimil töötama. «Oleme saavutanud Euroopa kõrgeima efektiivsuse ja sisemised ressursid on jäägitult ammendunud. Loota, et olukorra päästavad uued e-lahendused, personaalmeditsiin, koondumine võrkudesse ja keskustesse, erakindlustus või järjekorrast möödaostmine, on enesepettus. Paremaks arstiabiks on vaja lisaressursse,» seisab avalduses.
20. septembri hommikul tund aega kestnud meditsiinitöötajate hoiatusstreigiga ühines 35 haiglat ja tervishoiuasutust. Üleriigilisel tervishoiutöötajate hoiatusstreigil nõuti tervishoiu rahastamise suurendamist, et patsiendid saaksid vajalikku arstiabi. Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Eesti Õdede Liit teatasid enne hoiatusstreiki, et 1. juuli seisuga ootas haigekassa rahapuuduse tõttu ravijärjekordades üle 180 000 patsiendi.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)