Ecstasy'st võib peagi saada ravim

Kui seni on ecstasy olnud keelatud narkootikum, siis peagi võib sellest saada tõhus traumaravim. Foto: Panther Media / Scanpix

Kui viimased katsed ootuspäraselt lähevad, peaks Ameerika Ühendriikides peagi traumajärgse stressi raviks kasutusele tulema puhast ecstasy't sisaldav ravim.

Uuringud on näidanud, et sõjas surnud USA sõdurite arv on 1999. aastast olnud väiksem kui nende sõjaveteranide arv, kes sooritab enesetapu, kirjutab Sunday Herald Sun. Üksnes sel aastal on enesetapu sooritanud juba 41 endist või praegust sõdurit. Seetõttu on USA arstid ja teadlased hakanud kaaluma kõikvõimalikke mooduseid sõjaveteranide aitamiseks. Üks neist on ka MDMA ehk puhta ecstasy katsetamine posttraumaatilise stressi ravimina.

Pärast aastaid kestnud uurimistööd on USA toidu- ja ravimiamet (FDA) andnud rohelise tule MDMA katsetamiseks kolmanda järgu kliinilistes katsetes. Kui nende käigus peaks selguma, et MDMA on ohutu ja tõhus, siis peaks see peagi posttraumaatilise stressi ravimina müügile tulema.

MDMA ehk 3,4-metüülenedioksümetamfetamiin on sünteetiline psühhoaktiivne aine, mis muudab inimese mõneks ajaks tavalisest energilisemaks ja tekitab kergesti sõltuvust. Nii-öelda puhas ecstasy-tablett sisaldaks üksnes seda ainet.

Kui varem on ecstasy kasutamist ravimina peetud ohtlikuks, siis nüüd on sellest võimalusest lisaks Ameerika teadlastele vaimustunud ka mõned Austraalia arstid ja uurijad, kirjutab news.com.au. Selle aine imelises mõjus on veendunud näiteks Austraalia psühholoog Stephen Bright. Tema sõnul isoleerivad paljud traumapatsiendid end ise ühiskonnast ja hakkavad teiste inimeste asemel suhtlema alkoholi ja narkootikumidega. Kõige rohkem abi oleks sellistel inimestel Brighti hinnangul ravimist, mis paneks nad teiste inimestega suhtlema ja oma traumast rääkima.

Brighti hinnangul koormab teraapia paljud inimesed üle ja nii leiavad nad võimaluse sellest kõrvale hiilida ka juhul, kui nad tegelikult teraapiatundides kohal käivad. «Näiteks töötasin inimesega, kellel oli väga raske kogetud traumast rääkida, kuid kui ta tarbis suures koguses alkoholi, siis ta korraga avanes,» rääkis ta. Probleem on terapeudi sõnul selles, et alkoholiuimas inimese aju ei suuda teraapia ajal saadud materjali töödelda. Seevastu ecstasy vähendab küll hirmu traumast rääkida, kuid ei takista samal ajal teraapiat.

Senised teadusuuringud näitavad, et ecstasy ei muuda mitte üksnes rasketest asjadest rääkimist lihtsamaks, vaid vähendab ka veteranide süütunnet selle pärast, et nemad jäid ellu, samas kui sõbrad ja kaaslased ümberringi surid.

Ecstasy't võiks Brighti arvates teraapiaks kasutada juhul, kui antidepressandid ei toimi. Selle võtmine peaks toimuma vastava väljaõppe saanud meedikute juuresolekul ja seda võiks kasutada 12–18 teraapiaseansi jooksul kuni kolm korda.

Terapeut rõhutas, et kui ecstasy kasutamine ravis võimalikuks saaks, siis ei antaks seda kindlasti hommikul ukse taha ilmuvatele patsientidele koduseks tarvitamiseks kaasa, vaid ainet manustataks meediku juuresolekul ja üksnes ravi eesmärgil. Teraapia käigus mängitaks patsientidele ka muusikat ja antaks neile unemask, et nad saaksid lõõgastuda ja läbielatust rääkida. «12–18 seansi jooksul võib nende tervis paraneda sama palju kui mõnel teisel psüühiliselt haigel patsiendil viie aasta jooksul. Tegemist on MDMA abil läbi viidava psühhoteraapiaga ja aine mõju on nii tugev, et see võimaldab inimesel trauma uuesti läbi elada nii, et see on talle talutav,» selgitas Bright.

Suurim oht, mida ecstasy ravis kasutamisega kardetakse on sageli ecstasy tarvitamise järel tekkiv depressioon, mida põhjustab aju serotoniini taseme langus. Brighti sõnul tekkib see kõrvalmõju siiski tavaliselt pärast raju pidu, kuid ravimiuuringute käigus tehtud kliinilistes katsetes osalenutel depressiooni tavaliselt ecstasy kasutamise tagajärjel tekkinud ei ole.

Seni on Ameerika Ühendriikides katsetanud MDMA mõju 107 kroonilise posttraumaatilise stressiga inimest, kellest seni ei ole see narkootikum hästi mõjunud vaid ühele. Teadlased loodavad, et tulevikus saab ecstasy abil ravida ka lapsena toimunud väärkohtlemisest ja seksuaalsest ärakasutamisest põhjustatud traumasid.