Soomes ja Taanis levib kiiresti ohtlik läkaköha

Sel aastal on varasemast rohkem Eesti, Soome ja Taani elanikke jäänud läkaköhasse. Foto: Panther Media / Scanpix

Tänavu on Soomes läkaköhasse haigestunud juba poole rohkem lapsi kui mullu ja olukord ei ole kiita ka Eestis ega Taanis. Osa eksperte süüdistab juhtunus nõrka vaktsiini.

Läkaköha juhtumite arv kasvab sel haigestumise hooajal Soomes tunduvalt kiiremini kui viimastel aastatel, kirjutab Yle Uutiset. Põhjanaabrite juures on sel aastal registreeritud juba 379 läkaköha juhtumit, samas kui eelmisel aastal oli see arv 165.

Soome riikliku tervise- ja heaoluameti vaktsiiniprogrammi juhi Hanna Nohyneki sõnul esineb läkaköha sageli nii-öelda lainetena. See tähendab, et ühel aastal võib seda olla vähestel inimestel, kuid sellele järgneval aastal võib ootamatult haigestuda tunduvalt rohkem inimesi.

Näiteks oli Soomes väga palju läkaköha juhtumeid 2003. ja 2004. aastal. Haigusjuhtude arv vähenes pärast seda, kui paljud alla kuueaastased lapsed said kaitsva vaktsiinisüsti. 2012. aastal tehti laste vaktsineerimine läkaköha vastu Soomes kohustuslikuks. Soome lapsi vaktsineeritakse selle haiguse vastu kolme- ja viiekuuselt ning seejärel ka ühe- nelja- ja 15-aastaselt.

Kuigi Eestis on läkaköhasse haigestumine viimase viie aastaga märgatavalt vähenenud, jäi ka meil möödunud aastal läkaköhasse taas pea kaks korda rohkem lapsi kui 2014. aastal. Kui 2011. aastal haigestus sellesse haigusesse veel 478 inimest, siis möödunud aastal oli see arv 77. 2014. aastal haigestus 43 inimest.

Seda, et läkaköha esineb sel aastal eelmisest rohkem, on täheldatud ka Taanis, kus tänavu on kõigis vanuserühmades varasemast rohkem haigestunuid. 1.01–30.10.2016 registreeriti Taanis sealse terviseameti andmetel 1539 läkaköha haigusjuhtu. Kõige rohkem jäävad Taanis haigeks kuni nelja-aastased lapsed ja üle 40-aastased täiskasvanud. 32 protsenti haigusjuhtudest registreeriti alla üheaastastel lastel.

Rootsis haigestuti läkaköhasse rekordiliselt palju inimesi 2014. aastal, mil seal haigestus 703 inimest ehk ligi kolm korda rohkem inimesi kui 2013. aastal. Möödunud aastal hakkas haigus Rootsis tasapisi taanduma ja esialgsete andmete järgi võib oletada, et selle aasta lõpuks on seal läkaköhasse haigestunuid veelgi vähem ku mullu. 

Ohtlik haigus

Läkaköha on väga nakkav bakteriaalne haigus, mida põhjustab väike kepikujuline bakter nimega Bordetella pertussis. See pisik kandub inimeselt inimesele piisknakkuse teel kas otse haigelt või haigustekitajatega saastunud pindadelt.

Kui esialgu on läkaköhal tavalise «külmetushaiguse» sümptomid, siis haiguse arenedes kujunevad hingamisraskused ja kontrollimatu köha, mis tekkib eelkõige öösel. Läkaköha kimbutab peamiselt väikelapsi, kellele see haigus võib olla eluohtlik. Vahel haigestuvad ka täiskasvanud. Haigus võib kesta üle kümne nädala.

Eestis suri terviseameti andmetel viimati teada olevalt läkaköhasse laps 2007. aastal. Haiguse ohvriks oli ühekuune vaktsineerimata poiss perest, kus varem olid haigestunud vend ja ema.

Nõrk vaktsiin

Läkaköha tavapärasest kiiremal levikul on mitmeid põhjusi. Üks neist võib olla vaktsiini nõrkus. Maailma terviseorganisatsioon andmetel on atsellulaarse läkaköhavaktsiini efektiivsus 76–90 protsenti. See tähendab, et ligikaudu viiendik vaktsineeritud inimestest võib haigestuda ja ka haigust levitada.

Haigestumise kahekordistumine Taanis üle 40-aastastel täiskasvanutel on sealsete terviseekspertide hinnangul arvatavasti seotud vaktsineerimis- või haigusjärgse immuunsustaseme langemisega. Samuti on läkaköha kliiniline pilt täiskasvanutel sageli atüüpiline või asümptomaatiline, mis raskendab haiguse diagnoosimist.