Konstaabel: viiendik 11-aastastest Eesti lastest tarbib kuni korra kuus alkoholi

Laste nähes õhtu jooksul rohkem kui klaasikest veini tarbida ei tasu.

FOTO: Scott Griessel / PantherMedia / Scanpix

Tervise arengu instituudi andmetel alustatakse alkoholi tarbimist väga varakult – iga neljas 11- aastane laps on ära joonud ühe pudeli õlut. Olukorda saavad muuta üksnes täiskasvanud. 

Kurvastuseks muudab alaealistele alkoholi kättesaadavaks täiskasvanud, kes peaks tegelikult märkama, sekkuma ja takistama. Kõikide täiskasvanute õlul lasub vastutus, kui kättesaadav alkohol noortele on. 

Allikas: tervise arengu instituut

FOTO: Politsei- ja piirivalveamet

Iga täiskasvanu, kes alaealisele alkoholi ulatab, peaks endalt küsima, miks ta seda teeb. Sõnum, mida tegevus endas kannab, ei pruugi olla selline, mida täiskasvanu edastada soovib. Täiskasvanu, kes laseb lapsel alkoholi pruukida, ei mõista tegelikku valupunkti, kelleks on tema ise – inimene, kes ei saa aru oma tegevuse tagajärgedest, avades nii tee võimalikele järgmistele tarvitamistele.

Kui narkootiku­mide ja sigarettidega on üheselt mõistetav, et need kahjustavad iga inimest igas eas, siis alkoholiga on keerulisem lugu. Reklaam, turundus ja erinevad eeskujud hajutavad alkoholi negatiivseid mõjusid ning lasevad sel paista kui millelgi loomulikul ja tavapärasel. Meie kultuuriruumis on üpris lihtne leida kalendrist mitmeid tähtpäevi, mille lahutamatu osa on alkohol.

Alaealine peab mõistma, miks alkohol kahjulik on

Alkoholi tarbimisest tulenevate kahjude ulatust võimendab tarbimiskultuur, mis soodustab korraga suurte koguste kange alkoholi tarbimist. Eelmise aasta alkoholi aastaraamatu tarbeks läbiviidud uuringu kohaselt tarbis iga kümnes küsitlusalune korraga kuus või enam alkoholiannust rohkem kui kahel korral nädalas. Ühele alkoholiannusele vastab üks nii-öelda restoraniannus ja see sisaldab 12 grammi puhast alkoholi. Vastanute osas tähendab see seda, et nad tarbisid rohkem kui kuus pitsi viina või kuus pokaali veini rohkem kui kahel korral nädalas, mis on märkimisväärselt suur kogus.

Sõltuvalt tarbija vanusest või tervislikust seisundist on alkoholi taluvus ja kahjustused erinevad. Noore inimese aju arengule mõjub alkohol tunduvalt hävitavamalt kui täiskasvanule. Siiski, olenemata sellest, kas alkoholi tarvitab alaealine või täiskasvanu, ilmnevad kahjulikud mõjud igas vanuses inimese organismile.

Esimene kehaosa, mida alkoholi tarvitamine kahjulikult mõjutab on aju frontaalsagara piirkond, ehk aju osa, mis reguleerib meie enesekontrolli ja vastutab sihipärase ning kontrollitud käitumise eest. Mida nooremalt alustatakse alkoholi tarbimist, seda suurema tõenäosusega saab see aju osa kahjustusi ja edaspidises elus võib tekkida probleeme olukordade adekvaatselt hindamisega. Samuti suureneb risk muutuda sõltlaseks ükskõik millisest tegevusest. Alkoholi liigtarbijad satuvad sageli kergemini konfliktisituatsioonidesse, võivad langeda kuriteo ohvriks või sattuda õnnetusse.

Alkoholi ei pea proovima selleks, et aru saada, milline mõju või mis tagajärjed sel on. Me ei pea näppu tulle pistma selleks, et teada saada, kas see meid põletab. Klaas veini toidu kõrvale maitseelamusteks on sobilik, ent purjus inimene satub kergemini sekeldustesse või ohtlikesse olukordadesse.

Laps ei pea ega saagi kasvada silmaklappidega, ta näeb, mis ühiskonnas toimub ja peab seda ka mõistma. Seega on loomulik, et laps näeb, kui täiskasvanud külalistele pakutakse pokaal veini. Ent tuleks jälgida, et täiskasvanud ei jooks end laste nähes purju. Kui laps küsib, kas ta võib ka proovida, peab vastuseks olema kindel «Ei!». Kui lapsevanem peab õigeks anda lapsele kodus keeleotsaga alkoholi maitsta, peab sellega kaasnema selgitav ja arutlev vestlus. Alkoholitarbimise vanuselist piirangut tuleks seletada laste ja täiskasvanute organismi erinevustega. Lapse organid on alles arenemisjärgus ja ka kõige väiksem kogus alkoholi pärsib nende arengut.

Lapsevanem peaks last alkoholi suhtes kasvatama nii, et lapsel oleks sellesse tasakaalustatud suhtumine – et ta suudaks selle liigtarbimisele vastu panna ja vajadusel ka sõpru korrale kutsuda. Üldiseks tavaks on, et purjus inimene kaotab teiste hulgas lugupidamise. Alkoholi liigtarbimine on ühiskonnas muutumas tabuks ning üha rohkem tundub, et inimesed arvestavad piiridega aina enam. Kainem elustiil on muutumas populaarsemaks ning see on ainult tervitatav.

Tähtis on probleemi teadvustada

Kuna alaealistele saab alkohol enamasti kättesaadavaks täiskasvanute kaudu, tähendaks järelevalves ja ennetustöös ainult noortele endile keskendumine probleemi põhjusest mööda vaatamist. Seetõttu pöörab politsei eelkõige tähelepanu nende inimeste ja ettevõtete väljaselgitamisele, kelle kaudu alkohol lasteni jõuab.

Kohalike inimeste ja ettevõtetega tehakse tihedat koostööd. Näiteks viib politsei regulaarselt läbi infopäevi lõbustusasutustele, et ühise laua taga leida lahendusi probleemidele, mis öölokaalides sageli just alkoholi liigtarvitamisest tekitavad. Eriti terav on probleem Tallinna kesklinnas, kus ühte kohta on koondunud hulk lõbustusasutusi. Politsei eestvedamisel kujundati ennetuskleebised, et baarikassas torkaks ostjale esimesena silma kleebis, mis tuletab meelde, et alla 18-aastased alkoholi baarist ei saa. Ühtlasi annab politsei infopäevadel juhiseid nii ettevõtjatele kui ka teenindavale personalile, kuidas käituda, kui baaris tarvitavad ühes täisealistega alkoholi ka alaealised.

Aina rohkem küsitakse kaubandusettevõtetes alkoholi müümisel ostja vanuse kontrollimiseks dokumenti. Dokumendi küsimine on saamas normaalsuseks ning peakski olema iga väärika teenindaja kohustus. Eesmärk on noori kaitsta, et alkohol ei satuks alaealiste kätte, ning et noored ei saaks end läbi alkoholi kahjustada.

Mõistvalt tuleb suhtuda ka olukorda, kus täiskasvanud alkoholi ostja suhtes võib teenindajal tekkida kahtlus, et alkohol ostetakse alaealisele või et alaealised saavad sellest mingil viisil osa. Sellisel juhul tuleks kutsuda politsei ning olukorda selgitada.

Kindlasti ei toimu alkoholi tarbimiskultuuri muutmine üleöö, kuid lihtsate ja oluliste sammudega kogukonnas saab algust teha kohe. Alkoholist tingitud kahjude vähendamisel on väga tähtis roll normide ja väärtuste teadlikus loomises ning nende kujundamises kodus, sõprade seltsis ja tööl ning seeläbi ühiskonnas laiemalt. 

Tagasi üles