Eestis registreeriti esimesed eriti ohtliku gripitüve juhtumid

Haiglasse sattus neli last.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Viimase kolme nädala jooksul on sattunud gripiviirusega haiglasse seitse patsienti: neli vanusrühmas 0-9 eluaastat, kaks täiskasvanut ja üks eakam inimene. Kahel neist diagnoositi eriti raske kuluga gripitüvi A(H3N2).

Terviseameti hinnangul on aga grippi haigestumise intensiivsus siiski madal ning haiguse levik piiratud. Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal 20 A gripiviirust, neist alatüpeeriti kaks A gripiviirust, mis osutasid A gripiviiruse alatüübiks (H3).

Selle tüvega seotud grippi haigestumise kulgu loetakse raskemaks ja seda just kõrgenenud tüsistuste ning suremuse ohu tõttu. Sellest lähtuvalt palub terviseamet perearstidel pöörata erilist tähelepanu vanemealistele, 65 ja vanematele patsientidele ja võtta neilt haigestumise korral kindlasti proovid ka gripiviirusele.

A(H3N2) gripiviiruse kliiniline pilt ei erine üldiselt teiste gripiviiruste poolt põhjustatud haigusnähtudest. Gripile on omane haiguse äkiline algus, kõrge palavik (38° ja rohkem), millele lisanduvad kas köha, pea-, kurgu- või lihasvalu või hingamisraskused. Enim ohustatud on vanemaealised patsiendid vanuses 65 ja vanemad ning inimesed, kes põevad aneemiat, kroonilist kopsu-, südame- või neeruhaigust või diabeeti. Lisaks immuunpuudulikkusega inimesed, sealhulgas immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saavad ja HIV-positiivsed isikud ning rasedad.

48. nädalal (28.11-4.12.2016) kasvas ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute hulk Eestis 15 protsenti. Arstide poole pöördus 3910 inimest, neist pooled olid kuni 15-aastased lapsed.

Enim haigestunuid oli jätkuvalt kuni 4-aastaste laste hulgas, kuid suurim haigestumuse juurdekasv oli vanemaealiste, 65 ja vanemate vanusrühmas, kus haigestunute arv nädalaga peaaegu kolmekordistus.

Populaarne

Tagasi üles