Tanel Ross: aeg on otsustada, mida tervishoiult ootame

Tanel Ross Foto: Liis Treimann

Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross on veendunud, et tervishoiu olukorra parandamiseks tuleb kõigepealt möönda probleemi olemasolu ning kokku leppida, millist tulemust tervishoiusüsteemilt ootame.

Rossi hinnangul kasvuprotsendid eelarves nii üldarstiabi, eriarstiabi, õenduse, hambaravi kui ennetuse rahastamisel tuleval aastal tõenäoliselt samasse suurusjärku nagu käesoleval aastal, kirjutab Med24. «Ravikindlustuse eelarve kasvu mõjutab sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa laekumine, mis üldjoontes kasvab samas tempos nagu selgi aastal,» selgitas Ross.   

Rossi sõnul tuleb haigekassa eelarvet kavandades tähele panna, et kavandatu peab vastama tegelikkusele. Seejuures tuleb arvestada, et ajutise töövõimetuse hüvitist, soodusravimite kompensatsiooni ja paljusid teisi hüvitisi tuleb kindlustatutele igal juhul maksta.

Muudatusi peaksid Rossi arvates peagi tooma esmatasandi tervisekeskustega seonduv ja läbi tuleb ka mõelda, kui palju eriarstiabi on Eesti elanikel tõesti tarvis. Viimasel kahel aastal on haigekassa haiglatelt statsionaarset eriarstiabi tellinud varasemast seitse protsenti vähem. Ühelt poolt on selle põhjuseks Rossi sõnul meditsiini areng, mis võimaldab paljusid haigusi ravida päevaravis, kuid teiselt poolt on seda otsust sundinud tegema ka haigekassa tagasihoidlik eelarve.

Perearstidel on oodata muudatusi

«Vaatasime põhjalikult üle jaotuse baasraha ja pearaha vahel,» lubas Ross. Ta selgitas, et baasraha peab kajastama kõiki neid kulusid, mis on vajalikud selleks, et perearst saaks oma nimistuga tööd teha. Pearaha peab kajastama nimistu suurust ja selle profiilist sõltuvaid kulutusi. «Soov on, et pearaha sõltuks rohkem nimistus olevate inimeste terviseseisundist. Samuti võiks kvaliteedisüsteem võtta spetsiifilisemalt arvesse seda, kuidas konkreetse nimistu puhul tegeletakse patsientidega, kes vajavad rohkem tähelepanu, kellel on palju haigusi, kellel on kroonilised haigused, kui süsteemselt nendega tegeletakse ja kui palju järgitakse juhendeid,» rääkis Ross.

Täpsustatud hinnamudel peaks haigekassa juhi hinnangul andma perearstidele piisava ressursi korraliku suurusega 1600 patsiendiga nimistu jaoks. «Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis on meil 1. juulist olemas põhielemendid, et esmatasandi tervisekeskus saaks funktsioneerida nii, et ta oleks natuke rohkem kui lihtsalt üksikute nimistute koond,» avaldas Ross lootust. Näiteks arvestatakse perearstide baasraha sisse täiendav IT- ja juhtimiskulu. Baasraha selle võrra kasvab.

«Tervisekeskuste puhul peaks suurenema võimalus kasutada teraapiafondi, et selle alt saaks pakkuda neid teenuseid, mida tervisekeskus peaks pakkuma lisaks senisele standardpaketile – füsioteraapia, ämmaemandus, koduõendus. Meie poolt on juba läinud välja eelnõuprojekt, kus oleme teinud ettepaneku oluliselt suuremaks teraapiafondiks tervisekeskuste puhul,» rääkis Ross. Tuleb rõhutada, et see kõik on esimene samm, et meil oleks mingisugune väga põhiline stardipakett. Jätkame tööd, et tervisekeskuse toimemudelit edasi arendada,» lisas Ross.

Peale selle lubas Ross, et korda tehakse ka kardioloogia ja hambaravi hinnakiri. «Loodame selle järgmisel aastal lõpetada nii, et 2018. aastal kajastaks hinnakiri täielikult teenuste paketti, mida kardioloogias kindlustatute raviks kasutatakse. Meie ühine eesmärk on, et teenuste loetelu kajastaks seda, mida eriala väga kvalifitseeritud spetsialistid tegelikult teevad, ehk siis neid teenuseid, mida haiglates osutatakse, ja et nende hind oleks õige,» rääkis Ross.

Ravi rahastamisega on probleeme

«Me saame praegu lubada endale päris palju tänapäevaseid ravivõimalusi ja ravimeid, mis on tõesti tõenduspõhised ja kulutõhusad. Need on kaks sõna, millest peame kinni hoidma,» selgitas Ross. «Ükski maa ei ole nii rikas, et iga kallist asja kasutusele võtta.»

Haigekassa juhi hinnangul ei piisa praegusest 13-protsendilisest sotsiaalkindlustusmaksust siiski pikaajaliselt selleks, et kõik ravikindlustatud Eesti inimesed saaksid  piisavalt vajalikku arstiabi. «Kui viie aasta jooksul tuleb tervishoius meeletu uuendus ja kõik hinnad kukuvad poole võrra, siis on teine lugu, aga pigem tuleb kulusid juurde,» rääkis ta.

«Tervishoius tuleb eristada seda, mis on protsessi efektiivsus ja mis on süsteemi efektiivsus. Tervishoidu saab majandada ka kolme protsendiga SKTst ja seda raha väga efektiivselt kasutada, aga mis on selle tulem, on hoopis teine küsimus. Peame kokku leppima selle, milline on soovitud tervisetulem, ja mõistma, et kui tahame seda saavutada, Euroopa tasemel tervishoidu pakkuda, siis peab rahastus järk-järgult suurenema,» selgitas Ross.

«Hinnanguliselt viie kuni seitsme aasta perspektiivis tekib struktuurne puudujääk ja selleks ajaks peame olema otsustanud, kuidas seda katta. Esimene võimalus on vähendada solidaarse ravikindlustuse osa ja suurendada omaosalust. See on poliitiline küsimus. Teine võimalus on haigekassa tulusid suurendada kokkulepitud valemi järgi. Siiani on mõeldud, et kuidagi on ju seda rasvakihti saadud maha hööveldada ja kuidagi on ikkagi hakkama saadud – on jah, aga viie aasta pärast enam ei saa. Tuleb teha selged otsused,» lisas Ross.

Positiivne on Rossi hinnangul haiglaravimite riskijagamine, mis on Eestis hästi toimima hakanud. See kehtib nende ravimite puhul, mis ei pruugi toimida. Kui ravim toimib, maksab selle eest haigekassa, kui mitte, siis jagavad haigekassa, maaletooja ja ravimi valmistaja riske.

Mis kõvasti vastuolusid põhjustanud väikelaste tervisesse puutub, siis selle poolest on Eesti maailmas Rossi sõnul vaatamata probleemidele esirinnas. Sellegipoolest tuleks Rossi arvates paremini jälgida, et lapsed saaksid vajaliku ja ettenähtud tervishoiuteenuse ja elaksid ka muidu tervislikult. «Terviseprobleeme ennetav keskkond tuleb luua märksa varem, kui laps või ka täiskasvanu jõuab eriarsti vaatevälja. Tervishoid on ainult jäämäe tipp,» rõhutas Ross. Ta lisas, et arutelu haigekassa eelarvepuudujäägi üle oli väga positiivne. «Sellised rasked asjad ei tulegi üldiselt ühiskonnas päevakorrale muidu kui esimese negatiivse impulsi kaudu,» rääkis Ross.

Loe intervjuud Tanel Rossiga Med24st.