Riigikogu võtab vastu hambaravihüvitist suurendava seaduse

Proteesid, hambad, hambaravi. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Riigikogu võtab kolmapäeval vastu hambaravihüvitist suurendava seaduse, millega saab alates tuleva aasta 1. juulist hambaravihüvitis olema täiskasvanutele kuni 30 eurot aastas ning eakatele, rasedatele ja alla üheaastaste laste emadele suureneb hüvitis 85 euroni aastas.

Parlamendisaadik Aivar Kokk (IRL) kommenteeris, et seaduse rakendumisel saavad inimesed senisest suuremat hambaravihüvitist. «Kõrgendatud hambaravivajadusega inimesed, kelleks on rasedad naised, alla üheaastaste laste emad ja pensionärid. Nemad saavad haigekassa poolt hüvitist 85 eurot aastas ja 15 eurot tuleks juurde maksta patsiendil ise. See sihtrühm moodustab Eestis täna umbes 400 000 inimest,» kommenteeris Kokk.

«Samuti oleme planeerinud ülejäänud täiskasvanute hüvitise piirmääraks 30 eurot aastas. Mõlemad hüvitised jõustuks 1. juulist 2017. Selle rahaliseks katteks on arvestatud järgmisel aastal kuus miljonit eurot riigieelarvest ning edaspidi 12 miljonit eurot aastas,» selgitas ta.

Kokk selgitas, et Eestis jääb rahalistel põhjustel hambaravi saamata keskmiselt 7,6 protsendil Eesti inimestest ning see lõhe suurima ja madalaima sissetulekuga inimeste vahel on märkimisväärne. «Kõrgeimas sissetulekurühmas jääb hambaravita 1,8 protsendil elanikkonnast, vaesemast osast suisa 15 protsenti. Arvestades kui olulist rolli mängib suuhügieen inimese tervise juures, siis see on tõsine mure koht,» ütles ta.

Senised hüved lastele ja vältimatule hambaravi abile ei kao. Haigekassa tasub kõigi alla 19-aastaste kindlustatud inimeste hambaravi eest ning ravikindlustatud täiskasvanute vältimatu abi eest.

«Seadusandlikud raamid on loodud ja riigieelarvest täiendavad vahendid planeeritud, kuid kvaliteetse hambaraviteenuse pakkumiseks patsientidele on oluline, et Hambaarstide Liit ja Haigekassa suudaksid kokku leppida mõistlikes hindades,» ütles Kokk.