Talvine oksendustõbi on nõudnud tavatult palju ohvreid (1)

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Tänavu on Eestis märgatavalt kasvanud noroviirusesse jäämine, mida tuntakse ka kui talvist oksendustõbe.

«Käesoleva aasta 11 kuuga on registreeritud 677 noroviirus-nakkuse juhtu, mis on pea kahekordne tõus võrreldes eelmise aasta sama ajavahemikuga,» ütles terviseameti pressiesindaja Iiris Saluri. Haigestumise tõusu üheks põhjuseks on mitmed aasta alguses registreeritud haiguspuhangud, neist viis olid raviasutustes, üks koolis, lastelaagris ja kaitseväes. Kõige suurem puhang oli Rakvere Gümnaasiumis, kus sügisel haigestus üle 100 inimese.

Saluri sõnul noroviiruse vastu  vaktsiini ei ole. Noroviirus-nakkusele on iseloomulik haigestumise kevad-talvine sesoonne tõus. Haiguspilti iseloomustab iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhu-, pea-, lihasvalu ja palavik. Haigustekitajad levivad fekaal-oraalsel teel ning oksendava inimese läheduses piisknakkusena.

«Kuna noroviirused on väga nakkavad ja vastupidavad väliskeskkonnas,  levivad nad kergesti laste- ja täiskasvanute kollektiivides, sh haiglastes, kus võivad esineda rühmaviisiliste haigestumistena,» rääkis Saluri. Sageli esinevad puhangud ka kruiisilaevadel.

Haigestumist saab ära hoida haige inimese teistest kohese isoleerimise ja raviga; kätehügieeni reeglitest kinnipidamisega (pesemine vee ja seebiga pärast tualeti kasutamist, enne toidu valmistamist/söömist, parast õuest tulekut); toiduohutuse tagamisega (puu- ja köögiviljade korralik pesemine; toitude piisav läbiküpsetamine/keetmine); saastunud pindade/esemete puhastamise ja desinfitseerimisega (eriti tualetis).

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles