Värske uuring: järjepidev jooksutrenn võib aju korras hoida

Järjepidev jooksmine võib anda tahtejõudu ja aidata otsuseid langetada. Foto: Dmitriy Shironosov / Panther Media / Scanpix

Kui seni on leitud seoseid käelise tegevuse ja aju arengu vahel, siis hiljutisest uuringust selgub, et ajule mõjub hästi ka pikamaajooks. 

Ameerika Ühendriigis asuva Arizona ülikooli teadlased David Raichlen ja Gene Alexander uurisid kahte rühma noori terveid mehi, kirjutab ajakiri Frontiers in Human Neuroscience. Esimene rühm tegeles järjepidevalt pikamaajooksuga, teine ei tegelenud regulaarselt ühegi spordialaga. Katsealused olid 18–25-aastased. Kõik nad olid sarnase kehamassiindeksi ja haridustasemega.

Teadlased uurisid magnetresonantskuvamise meetodil katsealuste aju funktsionaalset sidusust. Mida suurem on funktsionaalne sidusus, seda kooskõlastatumalt toimivad aju eri piirkondades asuvad närvirakud. Mõõtmised toimusid puhkeseisundis.

Selgus, et jooksjatel oli mitmes ajupiirkonnas funktsionaalne sidusus spordikaugete inimeste omast tunduvalt parem. Näiteks oli sidusus parem otsmikusagaras, mis juhib inimese elus olulisi protsesse, nagu otsuste tegemine, enese juhtimine, planeerimine, oma impulsside kontrollimine, tahtejõud, ja probleemide lahendamine. 

Seda kas pikamaajooksjad nimetatuga ka paremini hakkama saavad, teadlased esialgu ei uurinud. Seega läheb nende saladuste paljastamiseks vaja edasist uurimistööd.

Teadlased loodavad, et avastusest võiks olla abi neile, kes tahavad ka eakana püsida nii vaimselt kui füüsiliselt heas vormis.