Haigus, mis võib vähendada keemiaravi mõju

Depressioon on haigus ja seda tuleks ravida. Foto: Panther Media/Scanpix

Hiina värske teadustöö toob välja, et depressiooni põdevatel kasvajaga patsientidel oli keemiaravist vähem kasu kui depressioonita vähihaigetel. 

Inimese tuju võib mängida olulist rolli selles, kuivõrd hästi õnnestub kasvajavastane ravi, kirjutab TIME. 

Varasemad uurimused on toonud välja, et osa meeleoluhäired on näidanud veres madalamat närvikasvufaktori (BDNF – brain-derived neurotrophic factor) taset, mis aitab aju närvidel kasvada ja n-ö töökorda saada. Seda, kuidas närvikasvufaktor seostub vaimsete haigustega, praegu veel uuritakse. 

Kuna paljud vähihaiged põevad ka depressioonis, otsustas värsket teadustööd juhtinud Yufeng Wu Hiina Zhengzhou ülikooli vähihaiglast uurida, kas närvikasvufaktori tase on oluline ka kasvajate puhul. Ta mõõtis närvikasvufaktori taset 186 inimesel, kel oli hiljuti diagnoositud kaugele arenenud kopsuvähk. Samuti uuris teadlane küsimustike abil patsientide tuju kohta. 

Wu leidis, et depressioonis vähihaiged, kel oli madalaim närvikasvufaktori tase veres, reageerisid kõige vähem ka keemiaravile. 

Praegu ei oska teadlased veel täpselt öelda, kas närvikasvufaktori tase ise vastutab keemiaravi mõju eest või on selle faktori tase marker teistele muutustele, mis on seotud depressiooniga. Uurimise andmete põhjal tuuakse välja, et üks võimalus parandada kaugele arenenud vähiga patsientide ravivõimalusi, on ravida nende depressiooni.

Järgmistes uuringutes plaanivad teadlased võrrelda depressioonis vähihaigete antidepressantidega ravimise ja mitteravimise mõju keemiaravile.