/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2016/12/19/6189141t1h0ea9.jpg)
Ajaloolased teavad juba ammu, et Natsi-Saksamaa sõdurid tarvitasid narkootikume, aga nende tarvitamine ei ole ka tänapäeval unustusse jäänud.
Milliseid narkootikume tarvitasid natsid? (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksa arstid kirjutasid II maailmasõja ajal välja ravimit Pervitin (metaamfetamiini), kui sõdurid olid väsinud või masendunud, et tõsta nende energiataset, kirjutab CNN. Natsi-Saksamaa juht Adolf Hitler kasutas põskkoopapõletiku raviks kokaiini.
Hollandi Utrechti ülikooli ajaloolane Stephen Snelders tõdes, et kuigi praegu ei ole teada, kui suur oli metaamfetamiini tarbimine Kolmanda Reichi ajal, siis seab ta kahtluse alla väite nagu oleks kogu «sõjamasin» toiminud nende najal, sest nii need narkootikumid lihtsalt ei toimi.
«Ma arvan, et arstid määrasid neid ning nii sõdurid kui ka tavainimesed tarvitasid neid pragmaatilistel põhjustel, kuid tõendeid selle kohta napib,» ütles ajalooline.
Saksa autor Norman Ohleri kirjutab oma raamatus «Narkootikumid Kolmandas Reichis», et Saksamaa kõrged ametniku tarvitasid kokaiini ja metaamfetamiini. Saksa sõduritele ja lenduritele manustati metaamfetamiinil põhinevat patendiravimit Pervitin (valmistati Saksamaal alates 1937. aastast), et nende tegutsemisvõimet tõsta.
«Ainevahetusstimulante ja Pervetini anti ka tudengitele, sõjaväekohuslastele ja neid jagati isegi koonduslaagris,» kirjutas ajakirjas Nature seda raamatut arvustanud Oxfordi ülikooli professor Paul Weindling. Ta lisas, et õhku jääb küsimus, kui põhjalikult ravimeid testiti, määrati, jaotati ja manustati.
Kuigi kokaiin ja metaamfetamiin mõjuvad pisut erinevalt, suurendavad nad ajus kahe virgatsaine dopamiini ja serotoniini vallandumist, andes kasutajale energiat ja tekitades eufooriat, rääkis USA Utahi ülikooli toksikoloogia professor Kristen Keefe.
Opiaate kasutati valuvaigistina, aga need ka lõdvestavad ja tekitavad eufooriat. «Kui sul on sõdur lahinguväljal, siis sa ei taha, et nad kannataksid valu,» rääkis Keefe. Ta lisas, et samas tuleb opiaatide puhul arvestada asjaoluga, et üledoosi korral võivad need tappa. Keefe sõnul on amfetamiinil põhinevad ravimid olnud läbi ajaloo sõjaväes laialt kasutusel. Saksamaa, Suurbritannia, USA ja Jaapani valitused andsid oma sõduritele II maailmasõja ajal metaamfetamiini, et suurendada nende vastupidavust ja aidata võidelda väsimusega.
Hiljuti teatasid USA võimud, et mõned Süüria islamivõitlejad võivad kasutada metaamfetamiinil põhinevat ravimit Captagoni, mis annab energiat ja tekitab eufooriat. 2002. aastal tulistasid kaks Ameerika hävituslendurit Lõuna-Afganistanis välja pommi, mis tappis neli Kanada sõdurit. Ühe lenduri advokaadi sõnul sunniti neid kasutama amfetamiinil põhinevat ravimit Dexedrine, mis on tuntud ka nimega «go pills», mis mõjutas nende otsuseid. Ajalooliselt on kasutanud seda ravimit sõjaväelendurid, et tõsta energiataset ja püsida ärkvel. «Nii et see ei ole ainult natsi asi, nagu võiks arvata,» ütles Keefe.