Spetsialist selgitab: kuidas elada edasi pärast traumaatilist kogemust?

Päev pärast seda, kui veok sõitis Berliini jõuluturu külastajate sekka. Foto: Omer Messinger/Sipa USA/Scanpix

Mõnikord võib olla raske mõtestada šokeerivaid olukordi, näiteks Berliini jõuluturu külastajate ründamist. 

Kliiniline hüpnoterapeut Christian Lüdke andis nõu, kuidas traumaatilistes olukordades hakkama saada, kirjutab Deutsche Welle. 

Lüdke sõnul kasutatakse sõna trauma, kui räägitakse emotsionaalsetest haavadest. Trauma ilmneb, kui inimene satub eriti stressirohkesse olukorda. Spetsialist võrdleb traumast toibumist haava paranemisega. Haav võib paraneda vaid siis, kui selle eest on õigesti hoolitsetud: seda on puhastatud, katkine koht on sidemesse pandud ja on antud aega haava paranemiseks. 

Sama kehtib psühholoogiliste vigastuste kohta. See tähendab, et kui inimesed kogevad sarnaseid olukordi nagu Berliinis juhtunu, võivad neil esineda väga veidrad sümptomid. Nad on šokis ning äsja nähtud õudused kerkivad mälestustena silme ette. Aga ka neid haavu on võimalik aga parandada, kui nende eest korralikult hoolitseda. 

Mis parandab emotsionaalseid haavu?

Sellistes olukordades on vaja korrektset ja kontrollitud infot. Vastasel juhul võib see olla väga ohtlik, eriti uue meedia ajastul. Näiteks kui politsei on jaganud infot, siis võib selles kindel olla. Rohkem halba kui head teeb aga kinnitamata info segatuna hirmude ja vandenõuteooriatega. 

Rääkides inimese seisundist, tuleks selgitada talle sümptomeid ning rääkida, et tegemist on normaalse reaktsiooniga sellises olukorras. Isegi kui sümptomid on ebaharilikud. Näiteks on vaja selgitada, et inimene ei ole hulluks minemas, kui ta ei suuda magada või tunneb end ebakindlalt või vaevab teda rahutus. Mõistlikum on öelda, et tegemist ongi ebahariliku olukorraga, mis võibki tingida sellised sümptomid. 

Lüdke sõnul on väga oluline, et traumaatilisesse olukorda sattunud inimesed saaksid oma kurbust jagada, sest neid ühendab jagatud kogemus. Inimesele on väga oluline näha, et ta ei ole selles olukorras üksinda ning mu reaktsioon sellele sündmusele ei olegi nii ebatavaline ning ma ei pea selle pärast häbi tundma. Ka tuleb kasuks teiste olukorras viibinutega suhtlemine ja kogukonna loomine, sest nii luuakse üksteise järele vaadates vastasseis vägivallale ja terrorile.  

Selliste sündmuste järel kerkib sageli küsimus, kas edaspidi tuleks avalikest kohtadest eemale hoida või tuleks muuta midagi oma elustiilis üldiselt. Spetsialisti sõnul ei tasuks lasta end hirmutada ning ei ole mõtet lõpetada seetõttu näiteks igapäevaelu elamist, sest sel juhul on terroristid saavutanud oma eesmärgi: külvata hirmu ja terrorit ning hirmutada inimesi. 

Samuti ei tasu liigselt karta. On küll mõned üksikjuhtumid, kus tasub olla eriti ettevaatlik, kuid üldiselt on ohutus siiski tagatud ning inimesed peaksid jätkama oma igapäevategevustega nii ruttu kui võimalik. Igapäevarutiin annab inimestele kindlustunde, sest sellega ollakse harjunud.

Kas avalikest üritustest peaks hoiduma? 

Spetsialisti arvates ei tasuks inimestel hoiduda nüüd jõuluturgudelt kinkide ostmisest või teistel suurüritustel osalemisest. Ta lisas, et loomulikult on inimesed muutunud tundlikumaks ja tähelepanelikumaks, kuid politsei ja kohtusüsteem teevad tõsiselt tööd, et võidelda selliste juhtumite algpõhjustega ning see on ühtlasi ka ainus võimalus, kuidas selliseid olukordi pikemas perspektiivis lahendada. 

Rünnaku kontekstis on räägitud ka sisserändajatest, kuid Lüdke sõnul ei tohiks sisserändajaid üldistada. Ta lisas, et paljud neist on toredad inimesed ning nagu ka ülejäänud ühiskonna liikmete seas, leidub ka nende seas kriminaalsemate tegudega inimesi või äärmuslikesse rühmitustesse kuulujaid. Spetsialist soovitab eristada inimest ja tema ideoloogiat ning mitte üldistada, et kõik põgenikud on sellised või teistsugused.