Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Grippi haigestus kolm korda rohkem inimesi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Gripiga võib kaasenda kõrge palavik.
Gripiga võib kaasenda kõrge palavik. Foto: Panther Media/Scanpix

Aasta 50. nädalal (12.-18.12.2016) hakkas märgatavalt kasvama gripilaadsete ja teistesse ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumiste arv.

Arstide poole pöördus 4337 haigestunut, seda oli 14 protsenti enam kui nädal varem. Grippi haigestunute arv samal ajal kolmekordistus, teatas terviseamet oma kodulehel. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 330,2, Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Tartumaal, Harjumaal ja Ida-Virumaal.

Grippi haigestumine  on tõusutrendil, haigestumuse intensiivsust saab eelmise nädala andmete põhjal hinnata jätkuvalt madalaks, kuid gripilevikut nüüdsest laialdaseks.

Terviseameti gripispetsialisti Olga Sadikova sõnul ei ületa üldine haigestumiste arv tegelikult varasemate aastate jooksul jälgitud tavapäraseid gripihooaja näitajaid, kuid grippi haigestunute hulka tõstsid kolm asutusesisest puhangut.  

E-Tervise esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 12 gripiviirusega patsienti. Hooaja algusest on hospitaliseeritud 31 patsienti, neist üle 50 protsendi vanemaealiste ja tööealiste vanuserühmas, 32 protsenti  vanusrühmas 0-4.

Analüüsides gripilaadsete haigestumiste vanuselist struktuuri, saab öelda, et gripiviirus levib kõikides vanusrühmades. Kõige rohkem on grippi haigestunuid kuni 5-aastaste laste hulgas, aga uusi haigusjuhte tuli möödunud nädalal kõige enam juurde koolilaste hulgas.  

Ringlevate viiruste etioloogilises struktuuris algas gripiviiruste osakaalu tõus. Gripiviiruste osakaal moodustab 50 protsenti kõikidest muudest ringluses olevatest viirustest.

Laboratoorse kinnituse said 76 A-gripiviirust, alatüpeeriti 19 A gripiviirust, need kõik olid A gripiviiruse alatüübid (H3).

Muudest respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli haigestumine seotud valdavalt kas RS- või paragripiviirustega.

Enneta ja vaktsineeri

Kuigi gripiviirused on nüüd juba igapäevaselt ringluses, soovitame riskirühmadesse kuuluvatel inimestel, kel on õnnestunud seni terve püsida, kaaluda tõsiselt vaktsineerimise võimalust. Hea meel on kinnitada Ravimiametilt saadud infot, mille kohaselt saabus Eestisse eelmisel nädalal täiendav kogus gripivaktsiini. Nõu ja abi vaktsineerimise suhtes küsi oma perearstilt või pöördu vaktsineerimiskabinetti.

Gripi riskirühma kuuluvaiks loetakse lapsi alates 6-elukuust, üle 65-aastaseid või kroonilisi haigusi põdevaid inimesi, rasedaid ja tööalaselt ohustatud isikuid.

Tagasi üles